Rahvusülikooli juubeli paiku tähistab oma 80 aasta juubelit ka taasiseseisvunud Eesti esimene etnoloogiaprofessor Elle Vunder, kes pani metodoloogilise uuendajana ühtlasi aluse moodsale etnoloogiaõppele.
Elle Vunder sündis 30. novembril 1939. aastal. Ta lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli 1966. aastal ajaloo ja etnograafia erialal ning kaitses kandidaaditöö 1986. aastal Valgevene NSV TA Kunstiteaduse, Etnograafia ja Folkloori Instituudis. Ta on töötanud Eesti NSV Riiklik Etnograafiamuuseumis (1965‑1968), Eesti NSV TA Ajaloo instituudis (1968‑1971 ja 1988‑1994) ja Eesti Riiklikus Vabaõhumuuseumis (1971‑1988).
Õppejõuteed Tartu Ülikoolis alustas ta 1989. aprillis eesti ajaloo kateedri juures, kus pidas etnograafialoenguid esmalt vanemõpetajana ning alates 1992. aasta sügisest lektorina. Kui etnoloogia õppetool 1994. aastal taastati, valiti Elle Vunder esimeseks taasiseseisvumisjärgseks etnoloogiaprofessoriks. Seda kohta täitis ta kuni emiteerumiseni 2004. aastal.
Elle Vunderi keskseks uurimisvaldkonnaks on olnud rahvarõivad, maakäsitöö ning rahvapärane tekstiilikunst, selle areng ja muutumisprotsessid. Muu hulgas näitas Vunder individuaalsete käsitöömeistrite panust kohaliku traditsiooni kujundamisse ning rahvapärase mustripärandi aktiivset dialoogi ajastuomase trükimeediaga. Ta uuris rahvakunsti ornamendi kujunemise semantilisi protsesse ja ajalugu, tuues vernakulaarse ornamentika teema ka professionaalse kunsti uurijate vaatevälja.
Suurema uurimisteema võib esile tõsta ka 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses siirdeühiskonna väikelinna argikultuuri ja pereelu uurimist Eesti-Soome ühisprojekti raames. Lisaks on ta avaldanud artikleid nii museoloogiast kui Eesti etnoloogiateaduse ajaloost.
Kokku on Elle Vunder avaldanud üle 50 teaduspublikatsiooni, neist 11 monograafiad või nende osad. Avalikkusele on rohkem tuntud tema uuenduslik monograafia "Eesti rahvapärane taimornament tikandis" (1992) ning Ants Viiresega kahasse koostatud ja toimetatud koguteos "Eesti rahvakultuur" (1998, oluliselt täiendatud versioon 2008). Esimene sai kõrge tunnustuse 1993. aastal Eesti Vabariigi kultuuripreemia näol. Koguteost “Eesti rahvakultuur” pärjati ajalookirjanduse aastapreemiaga. Vunderi osalusega ilmunud raamat "Everyday Life and Ethnicity. Urban Families in Loviisa and Võru 1988-1991" sai 1995. aastal sotsiaalteaduste parima ingliskeelse raamatu preemia.
Etnoloogia eriala juhina Tartu Ülikoolis 1994. aastast pühendus Elle Vunder sellele, et etnoloogiat saaks õppida ja õpetada täismahus, kaasajastatud metodoloogia ja meetoditega. Alus tuli panna õpetamisele kolmes õppeastmes, doktorikraadini välja; tuli leida õppejõud – alguses Vunderi laialdaste rahvusvaheliste sidemete kaudu, hiljem juba ka õppetooli enda kasvandike seast. Oma kursustega pani Elle Vunder sisuliselt aluse tänapäevasele etnoloogiaõppele. Ta pidas loenguid ja seminare Eesti traditsioonilisest rahvakultuurist ja 18.–19. sajandi agraarühiskonnast, Kesk-Euroopa etnoloogiast, ornamendistiilide ajaloost, kultuurimuutustest 20. sajandi Eestis, etnoloogia metodoloogiast ja museoloogiast. Vunder koostas arvukalt õppevahendeid ning pani aluse mitmeid aastaid ilmunud eestikeelsele etnoloogiliste uurimuste sarjale Studia Ethnologica Tartuensia.
Elle Vunder on välja õpetanud mitu põlvkonda Eesti etnolooge, kes on leidnud rakendust teaduses, muuseumides, kultuuripoliitika ja ‑pärandi valdkonnas, kodanikuühiskonnas ja poliitikas.
Me täname!
Etnoloogia osakond