Riigieksamiteks valmistuvad abituriendid saavad Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi õppejõududelt ja üliõpilastelt soovitusi eesti keele eksamiks valmistumisel, võivad osaleda matemaatika riigieksamiks ettevalmistaval intensiivkursusel ning meditsiiniteaduste valdkonna bioloogia erialakatse harjutusülesannete e-kursusel.

Kuigi Haridus- ja Teadusministeerium on andnud sel aastal eriolukorra tõttu võimaluse loobuda riigieksamite tegemisest, soovitavad Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool abiturientidel avaramate tulevikuvõimaluste huvides minna siiski nii eesti keele kui ka matemaatika riigieksamile.

Eesti keele riigieksam toimub 29. mail ja kuni selle ajani annavad Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi õppejõud nõu ja soovitusi riigieksamiks valmistujale. Igal tööpäeval avaldatakse blogisüks soovitus koos näidete ja harjutamisjuhisega. Nõuandeid jagades lähtuvad õppejõud eksamitööde hindamisel ja analüüsimisel tehtud tähelepanekutest.

Matemaatika riigieksam on 5. juunil. Eksamiks ettevalmistav intensiivkursus algab 16. mail. Registreerumine on juba alanud ja kestab 19. maini. Tartu Ülikooli matemaatikahariduse keskuse programmijuhi Kristel Mikkori sõnul saab kursusel osaleja võimaluse õppida iseseisvalt spetsiaalselt ette valmistatud veebimaterjalide (ülesanded, lahendused, videonäited) abil, osaleda konsultatsioonitundides ja küsida nõu ka õppekeskkonna foorumis.

Neil, kes soovivad asuda sügisest õppima arstiteaduse, hambaarstiteaduse või proviisori õppekava alusel, on võimalik kuni 25. maini registreeruda e-kursusele „Bioloogia erialakatse harjutusülesanded“. Tartu Ülikooli bioloogiahariduse dotsendi Anne Laius selgitas, et kursusel registreerimispiirangut ei ole ja osalejad saavad harjutusülesandeid teha endale sobivas tempos. Tartu Ülikooli bioloogia erialakatse toimub 7. juulil.

Tartu Ülikool on otsustanud pikendada sisseastumisavalduste esitamise tähtaega ühe päeva võrra. Riigieksamite tulemused avaldatakse 30. juunil ja Tartu Ülikooli sisseastumisavalduste esitamise tähtaeg  on nüüd 2. juulil – algselt plaanitust üks päev hiljem. Tartu Ülikooli õppeprorektori Aune Valgu sõnul on oluline abiturientidele see lisapäev anda, et neil oleks võimalik teha riigieksamite tulemuste põhjal teadlik erialavalik. Päeva võrra pikendab ülikool tähtaega ka magistriõppe kandidaatidele, kes saavad kandideerimisavaldusi SAIS-is esitada juba praegu. Kõrghariduse esimese astme õppekavadele alustab Tartu Ülikool avalduste vastuvõttu 18. juunil.

Lisateave:
Tuuli Kaldma, Tartu Ülikooli vastuvõtutalituse juhataja, 737 6391, tuuli.kaldma [ät] ut.ee
Ilona Tragel, Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse dotsent, eesti ja üldkeeleteaduse instituudi ajaveebi toimetaja, 526 4065, ilona.tragel [ät] ut.ee
Kristel Mikkor, Tartu Ülikooli matemaatika- ja informaatikaõpetaja õppekava programmijuht, 5669 1395, kristel.mikkor [ät] ut.ee 
Anne Laius, Tartu Ülikooli bioloogiahariduse dotsent, bioloogia e-kursuse vastutav õppejõud, 737 5084, anne.laius [ät] ut.ee

Et ülikooli juhtimisel oleks üliõpilaste hääl hästi kuulda, vajab Tartu Ülikool oma otsustuskogudesse ambitsioonikaid ja asjatundlikke tudengeid. Selleks korraldab Tartu Ülikooli üliõpilasesindus 14.–20. maini järjekordsed üliõpilasesindajate valimised.

Sada aastat tagasi, 17. mail 1920 asutati Tartu Ülikooli üliõpilasesindus, mis kandis nime Üliõpilaskonna Edustus. Üliõpilasesindajate valimised toimusid nimekirjade alusel, hääletamiseks oli aega vaid kaks päeva ja üksikkandidaatidel kandideerida ei lubatud.

Nüüdsel ajal käivad valimised mõistagi teisiti. 14.–20. maini kestab aadressil tyye.ut.ee/valimised e-hääletus, kus saab valida kandidaatide seast, kes tahavad ja suudavad edendada parimal moel kogu üliõpilaskonna huve.

Kutsume kõiki Tartu Ülikooli üliõpilasi valimistel osalema ning andma hääle oma valdkonna, instituudi või kolledži üliõpilasele, kes soovib kaastudengite heaks enim panustada.

Lisateave: Kalle Valge, Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse TÜÜE 100 projektijuht, ajakirjanduse ja kommunikatsiooni tudeng, 5648 4336, kalle.valge [ät] ut.ee

Mõnedele ülikooli infosüsteemidele puudus lühiajaliselt ligipääs seoses ootamatu elektririkkega. Infosüsteemide töö on nüüdseks taastunud.

Vabandame ebameeldivuste pärast. Kui esineb siiski tõrkeid infosüsteemides, tuleb sellest teada anda arvutiabile. 

Lisateave: Tartu Ülikooli arvutiabi,  737 5500, arvutiabi [ät] ut.ee

Sel sügisel annab Tartu Ülikooli praegune vabade kunstide professor Kärt Summatavet ametikoha pidulikult üle Olga ja Priit Pärnale, kes mõlemad on rahvusvaheliselt tuntud animafilmitegijad. Kaks vabade kunstide professorit korraga on Tartu Ülikoolis esmakordne – seni on neid igal õppeaastal olnud üks.

Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan Anti Selart rõõmustas, et vabade kunstide professorid on juba palju aastaid toonud ülikooli mitmesuguseid kunste. „Animatsioon on selles reas seni puudunud. On suur rõõm teatada, et maailmanimega multifilmitegijad Priit ja Olga Pärn täidavad nüüd selle lünga,“ sõnas Selart. „Kindlasti on huvitav ja õpetlik saada osa nii professorite teadmistest ja oskustest kui ka näha lähemalt kahe silmapaistva looja loomingulist koostööd,“ lisas dekaan Anti Selart.

Olga ja Priit Pärn annavad eeloleva õppeaasta kummalgi semestril ühe kursuse, mis kannab pealkirja „Animatsioon: seest ja väljast“. Selle käigus püüavad nad tuua animatsiooniga seotud küsimustesse selgust, aga kuna animamaailm ei ole mustvalge, vaid keeruline ja raskesti kirjeldatav, siis võib tulemus nende endi sõnul olla kahetine. „Tõenäoliselt on kursuse lõppedes koos selgusega saabunud ka suur segadus – eriti neis asjus, mis algul tundusid väga selgete ja mustvalgetena. Sellisel juhul ongi kursus õnnestunud,“ on Pärnad naljatamisi märkinud.

Kursustel tutvustavad Olga ja Priit Pärn animatsiooni ajalugu endi kui praktikute subjektiivsest vaatenurgast. Samuti lubavad nad selgitada ja näidata, millistest osistest animafilm koosneb, milliseid vahendeid soovitud tulemuse saavutamiseks kasutatakse, mis toimub, kui liikuv pilt ja heli kokku pannakse, ning kuidas omandada filmitegemise osaoskused ja oskus saada osadest lõpptulemus – film.

Pärnad on tegelenud animatsiooniga kahepeale kokku 75 aastat ja õpetamiskogemust on neil kokku üle 40 aasta. „Selle aja jooksul on välja töötatud metoodikad ja tehnoloogiad, mis on kogu maailmas totaalselt unikaalsed – või isegi unikaalselt totaalsed,“ kommenteerisid nad. „Filmist rääkimine ilma filme näitamata ei ole vist sama mõttetu kui muusika kirjeldamine, aga sellegipoolest me näitame filme. Näitame, nii et vähe ei ole – see on nali, sest filme on alati vähe, st häid filme. Ja just häid filme me näitame – meie meelest häid,“ naljatlesid Pärnad, viidates lubadusele olla õpetamisel teadlikult subjektiivsed, mitte objektiivsed.

Kursuse eesmärk on tekitada osalejates huvi animafilmi vastu, soodustada selle huvi rakendamist ja konkreetsesse vormi suunamist. Õppeaine filmiprogrammid on otseses seoses neile järgneva loenguga – olgu siis ajaloolises, sisulises või tehnoloogilises mõttes. Loengud, mis käsitlevad animafilmi loomiseks vajalikke oskusi ja nende õpetamist, annavad kuulajatele võimaluse aktiivselt osaleda.

Sügissemestri filmiprogramm ja neile järgnevad loengud on avatud kõigile huvilistele. Ülikoolivälised osalejad, kes soovivad koguda ainepunkte ja saada tunnistuse, võivad kursusel osaleda täiendusõppijana. Ainet on võimalik läbida väiksemas (2 EAP) ja suuremas (3 EAP) mahus, erinevus mahus tuleneb iseseisva töö hulgast. 

Priit Pärn on lõpetanud Tartu Ülikooli taimeökoloogina, kuid pärast kuut aastat erialast tööd Tallinna Botaanikaaias vahetas ta elukutset ning hakkas Tallinnfilmi (hilisema nimega Eesti Joonisfilm) stuudios tegema animafilme. Ta on tegutsenud nii karikaturisti, illustraatori kui ka vabagraafikuna ning alates 1980-ndate lõpust õppejõuna. 2006. aastal asutas ta Eesti Kunstiakadeemias animaosakonna, kus oli kuni 2019. aastani professor. Külalisena on Priit Pärn õpetanud peaaegu kõigis Euroopa riikides ning Jaapanis ja Austraalias. Oma filmidega on ta võitnud rahvusvahelistel animafestivalidel rohkem kui 80 auhinda, sealhulgas peaauhinna peaaegu kõigilt maailma tippfestivalidelt. Välismaal on Priit Pärnale antud kuus elutööauhinda ja 2019. aastal tunnustati teda ka Eesti Kultuurkapitali elutööpreemiaga.

Alates 2006. aastast on Priit Pärn teinud filme koos abikaasa Olga Pärnaga. 2000. aastal lõpetas Olga Pärncum laude Valgevene Kunstiakadeemia graafikaosakonna sügavtrüki eriala. Ta on läbinud režissöörikoolituse Prantsusmaa animatsioonikoolis ning töötanud stuudio Belarusfilm animatsiooniosakonnas lavastaja ja animaatorina. Tema osalusel valminud filmid on võitnud samuti rahvusvahelistel filmifestivalidel arvukalt auhindu. Olga Pärn on omandanud erilise meisterlikkuse liivaanimatsiooni alal ja juhendanud maalitud animatsiooni töötubasid. Oma eriliseks kireks peab ta illustreerimist.

Olga ja Priit Pärna ühiselt tehtud filmid on võitnud maailma tippfestivalidel 36 auhinda, sealhulgas 11 peaauhinda. 2014. aastal said Pärnad ühisfilmi „Lendurid koduteel“ eest riikliku kultuuripreemia.

Vabade kunstide professori ametikoht on humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas loodud selleks, et arendada mitmekülgselt Tartu Ülikooli liikmeskonna vaimsust ja loovust.

Lisateave: Ene Paldre, Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia kunstide keskuse õppekorralduse spetsialist, 737 5669, ene.paldre [ät] ut.ee

Irina Sadovina "In Search of Vedic Wisdom: Forms of Alternative Spirituality in Contemporary Russia"

15. juunil algusega kell 12.15 toimub kultuuriteaduste instituudi nõukogu ees Irina Sadovina doktoriväitekirja "In Search of Vedic Wisdom: Forms of Alternative Spirituality in Contemporary Russia"("Veedade tarkuse otsinguil: alternatiivne vaimsus tänapäeva Venemaal")  kaitsmine filosoofiadoktori kraadi (PhD) taotlemiseks folkloristika alal.
Juhendaja: professor Ülo Valk
Oponent: Dr Kaarina Aitamurto (Helsingi Ülikool)

Kokkuvõte
Tänapäeva Venemaa sotsiaalses õhkkonnas pole alternatiivne vaimsus kuigivõrd soositud. Kuna sedalaadi liikumised on seaduse silmis „ajalooliste religioonidega“ võrreldes teisejärgulised, põhjustavad nad sageli poleemikat ja ajakirjanduslikku sulesõda. Ometi on alternatiivne vaimsus tänapäeva Venemaal üllatavalt elujõuline. Näiteks on veedade tarkus tugevasti mõjutanud rahvapärast psühholoogiat. Kuidas seletada selle nähtuse ja alternatiivse vaimsuse vastupidavust sellises vaenulikus keskkonnas?
Venemaa alternatiivse vaimsuse uurijad käsitlevad neid küsimusi tavaliselt suures plaanis: kas riigis toimunud üldiste religioossete muutuste kontekstis või siis analüüsides üksikute liikumiste dünaamikat. Väidan, et alternatiivse vaimsuse paremaks mõistmiseks on vajalik kolmas vaatepunkt, mis peab silmas miljöösiseseid vastastikuseid mõjutusi ja lõimumisi. Käesolevas uurimuses olen arendanud sellist käsitlusviisi, analüüsides veedade tarkust.
Mu Venemaal tehtud traditsiooniline ja digietnograafiline uurimistöö (2012–2019) lubab väita, et veedade tarkus pole ühtne õpetus, vaid diskursiivne kogum ja rahvausundiline traditsioon, mis tõuseb Venemaa alternatiivse vaimsuse miljöös selgelt esile. Väitekirjas kirjeldan selle kolme põhilist ilmingut: neo-hinduistlikke õpetusi, slaavilikku vaimsust ja rahvapärast psühholoogiat. Üksikuurimustes vaatlen seda, kuidas erinevad osalised (vaimsed otsijad, feministlikud aktivistid jt) on kaastegevad mitmesugustes diskursiivsetes praktikates läbirääkimistest vaidlusteni, mis kokkuvõttes nii loovad kui ka lammutavad veedade tarkuse traditsiooni. Selgitan veedade tarkuse paradoksaalset vastupidavust sellega, et liikumine on tihedalt seotud rahvuslike ja üleilmsete kultuurinähtustega, millest märkimisväärseimad on pöördumine traditsiooniliste väärtuste poole ja neoliberaalse eneseteostuse populaarsus.

Korraldaja: Hille Roots
Toimumiskoht: veebikeskkonnas Microsoft Teams

Sel reedel, 12. juunil kell 11 toimub Tartu Ülikooli virtuaalne sisseastumise infopäev, kus räägitakse ülikooli vastuvõtust ja jagatakse nõuandeid edukaks kandideerimiseks. Veebis toimuval üritusel on mugav osaleda kõigil huvilistel, üritusele tuleb end vaid registreerida.

Infopäeval ootab osalejaid ees otseülekanne ülikooli stuudiost, kus räägitakse vastuvõtust ja jagatakse kasulikke nõuandeid teadlikumaks eriala valimiseks. Otseülekandes tutvustatakse täpsemalt sisseastumise tingimusi: milline on sisseastumise ajakava, kes saab ülikooli astuda eritingimustel, millal teeb ülikool vastuvõtuotsused ja mida tuleb tänavusel sisseastumisperioodil silmas pidada. Tudengid arutlevad ülikoolis õppimise ja sobiva eriala valimise üle ning meenutavad, milline oli nende sisseastumisprotsess ja kuidas on möödunud senised õpingud. Karjäärinõustaja annab soovitusi, kuidas teadlikumalt eriala valida ja õige otsuseni jõuda, kust ja kuidas otsida asjakohast infot ning kellelt küsida nõu. Nii otseülekande ajal kui ka juba enne üritust on võimalik esitada küsimusi.

Tartu Ülikooli nõustamiskeskuse karjäärinõustajad pakuvad veebi vahendusel terve päeva kestel personaalset karjäärinõustamist, et aidata õpilastel valida just see õige eriala. Üks seanss kestab 30 minutit ja selleks tuleb registreeruda.

Virtuaalsetel panoraamvaadetega tuuridel saab näha Tartu Ülikooli hooneid mitmes Eesti linnas. Otse kodust on võimalik külastada Tartu, Tallinna, Narva, Pärnu ja Viljandi õppehooneid, et tutvuda juba enne õppima asumist oma tulevase õpikeskkonnaga.

Infopäeva ühe korraldaja, Tartu Ülikooli turundusspetsialisti Katria Helena Kompi sõnul on sisseastumise infopäev hea võimalus korrata üle olulisem teave ja ta loodab, et see on kasuks ka neile, kes pole veel otsustanud, mida õppima asuda. „Korraldajatena tahaksime, et see päev oleks õpilasele ülevaatlik ja tekitaks turvatunde – et kõik, mida tal on vaja sisseastumise kohta teada, oleks ühes kohas olemas,“ sõnas Komp.

Infopäeval korraldatakse ka viktoriin, millel osalejad võivad võita tudengi stardipaketi. Küsimustele õigesti vastanute vahel loosib ülikool välja neli stardipaketti, mis aitavad uuele õppeaastale vastu minna. Viktoriin algab 12. juuni hommikul ja seda saab teha infopäeval avatavas veebikeskkonnas.

Täpsema ajakavaga saab tutvuda ülikooli kodulehel ning ajakohane info kajastub infopäeva Facebooki lehel.

Lisateave: Katria Helena Komp, Tartu Ülikooli turundusspetsialist, 737 6271, katria.komp [ät] ut.ee

Tartu Ülikoolis ei toimu tänavu traditsioonilisi rahvarohkeid lõpuaktusi, vaid need peetakse virtuaalruumis. See-eest tehakse lõpetajatele pühenduskingitus: neil on nüüd Tartu kesklinnas oma puu ja pink, samuti ehitakse ülikooli peahoone ja Raekoja platsil asuv skulptuur.

Kolmapäevast kasvab Tartu kesklinnas Pirogovi platsil ülikooli lõpetajate auks istutatud iluõunapuu. Von Bocki maja seinamaali ees saab aga pühenduspingil jalgu puhates meenutada õpinguaastaid ning nautida vaadet Pirogovi platsile ja iluõunapuule.

Kuna rahvarohkeid kogunemisi pole võimalik korraldada, toimus puu istutamine ja pingi avamine 10. juunil väikeses seltskonnas. Tervituskõne pidasid Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser ja Tartu linnapea Urmas Klaas. Lõpetajate nimel kõneles ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistriõppe lõpetaja Karl Gustav Adamsoo.

Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser sõnas üritusel, et mälestus ülikooli lõpetamisest on inimese elus üks märgilisemaid ja on kahju, et selle aasta lõpetajad ei saa oma diplomit kätte aulas. „See kevad ei jäta kahtlustki, et me peame end järjekindlalt harima, et kohaneda ootamatute oludega. Kõrgharitud, oma teadmisi pidevalt täiendavad ühiskonnaliikmed on kui mastipuu just sellistel keerulistel aegadel nagu praegu,“ ütles rektor oma tervituskõnes.

Peale puu istutamise ja pingi paigaldamise on lõpetajate auks ehitud ülikooli peahoone ja Raekoja platsi suudlevate tudengite kujudele pannakse virtuaalsete lõpuaktuste nädalal pähe teklid.

Üliõpilaste pühenduskingitus on pakitud meeleolukasse videosse, mille iga lõpetaja saab lõpuaktuste nädalal kätte oma e-postkastist.

Tartu Ülikooli lõpuaktused toimuvad 15.–20. juunini veebis ja neid saab jälgida väljakuulutatud ajal UTTV vahendusel.

Lisateave: Piret Normet, TÜ turundusjuht, 512 2671, piret.normet [ät] ut.ee

Täna, 18. juunil hakkas Tartu Ülikool võtma vastu avaldusi neilt, kes soovivad asuda õppima eestikeelsete õppekavade alusel. Kõrghariduse esimesel astmel saavad tulevased üliõpilased valida 52 ja teisel astmel 45 õppekava vahel.

„See õppeaasta lõppes teisiti ja võib juhtuda, et varasemast teisiti on mõni asi ka uuel õppeaastal,“ ütles Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk. „Oleme paremini kui kunagi varem valmis e-õppeks, kuid loodame väga, et seda kevadises mahus siiski tegema ei pea ja saame keskenduda oma teistele tugevatele külgedele. Tartu Ülikooli hinnatakse üleilmses võrdluses eriti kõrgelt just väikestes rühmades toimuva õppe ja e-õppe ning tippõppejõudude tõttu,“ rääkis  õppeprorektor.

„Ka rahvusvahelistes ülikoolide pingeridades on ülikool järjepidevalt tõusnud. Selle taga on nii meie õppejõud kui ka üliõpilased, kes aitavad Tartu Ülikooli tuntust kasvatada. Tartusse tulevad kokku Eesti parimad koolilõpetajad ja meie püüame neile pakkuda parimat õpikogemust,“ ütles Valk. „Ülikoolilinn ootab uusi tudengeid koos kõigi oma erisuguste võimalustega, tavapärase õppetöö kõrvalt leiab iga tudeng huvitavat tegevust ja kõige tublimad saavad juba teist aastat osaleda eriprogrammis „Talendid Tartusse“,“ lisas ta.

Ootame kandideerimisavaldusi sisseastumise infosüsteemi SAIS kaudu 2. juuli südaööni. Selleaastastele gümnaasiumilõpetajatele mõeldes on ülikool kandideerimistähtaega pikendanud ühe päeva võrra.

Tänavu saab anda sisseastumisavalduse ka siis, kui õpingud pole veel ametlikult lõppenud. Vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma sõnul ei pea kandideerimisavalduse esitamiseks jääma ootama riigieksamitulemusi, mis sel aastal avalikustatakse 30. juunil. „Enam kui poolte õppekavade puhul toimub vastuvõtt kas ainult või suures osas sisseastumiseksami tulemuse alusel. Kindla kandideerimisvaliku korral võib esitada avalduse julgesti ilma riigieksamitulemusteta ja ka juhul, kui lõputunnistus veel kätte saamata. Kui selgub, et riigieksamid läksid üle ootuste hästi või vastupidi, siis on võimalik oma avaldust SAIS-is muuta. Kuni 2. juuli südaööni saab esitatud avaldust tühistada ja esitada selle asemel uue avalduse,“ kinnitas Kaldma, kes tuletas meelde, et kandideerida saab kuni kahe õppekava alusel.

Juuni lõpus uuendatakse SAIS-is riigieksamite ja eelnevate õpingute andmeid, et kontrollida, kas kandideerimistingimused on täidetud. Erandkorras saab sel aastal kandideerida ka juhul, kui eelnevate õpingute lõpetamine on kevadise eriolukorra tõttu edasi lükkunud augustikuusse. Sellisel juhul on vastuvõtuotsus tinglik ja üliõpilaseks arvatakse vastuvõetu vaid juhul, kui eelmised õpingud on lõpetatud hiljemalt 24. augustiks.

Kui kandideerimiseks vajalikke andmeid registrites ei ole – näiteks on tegu välisriigi või enne 2004. aastat Eestis lõpetatud kooli lõputunnistuse või diplomiga –, saab dokumente esitada tööpäeviti Tartu Ülikooli peahoones, Narva ja Pärnu kolledžis, Viljandi kultuuriakadeemias ning ülikooli Tallinna esinduses.

Tähtsad kuupäevad

• kuni 2. juulini (k.a): avalduste ja dokumentide vastuvõtt
• 4.–12. juulini: sisseastumiseksamid
• 14. juuli: esimeste vastuvõtuotsuste tegemine ja esialgsete vastuvõetute nimekirjade avaldamine
• kahe päeva jooksul pärast vastuvõtuotsuse tegemist: vastuvõetavad peavad kinnitama oma soovi õppima tulla
• 31. august: õppeaasta algus

Kõrghariduse esimene aste hõlmab bakalaureuseõpet, rakenduskõrgharidusõpet ja integreeritud õpet. Kõrghariduse teine aste on magistriõpe.

Lisateave:
Aune Valk, Tartu Ülikooli õppeprorektor, 526 7930, aune.valk [ät] ut.ee
Tuuli Kaldma, Tartu Ülikooli vastuvõtutalituse juhataja, 737 6391, tuuli.kaldma [ät] ut.ee

Esmaspäeval, 29. juunil kaitstakse Tartu Ülikooli folkloristika ja pärandirakenduste õppekaval kaht magistritööd. Kaitsmised toimuvad elektroonselt Teams'i keskkonnas.

Amaliya Prtavyan kaitseb tööd "Magic and its Social Context in Contemporary Armenia: From Belief Narratives to Family Relations" (Maagia ja selle sotsiaalne kontekst tänapäeva Armeenias: usundilistest juttudest perekondlike suheteni). Selle töö juhendaja on professor Ülo Valk ja oponent dr. Judit Kis-Halas Ljubljana ülikoolist. 

Paulina Vituščanka kaitseb tööd "Vernacular Belarusian writing in the Eastern provinces of the Second Polish Republic: a case study of narratives from the Lithuanian Central State Archives 368.1.22 and 368.1.49" (Valgevene rahvalik kirjalikkus Teise Poola vabariigi idaprovintside näitel: narratiivid Leedu Riikliku Keskarhiivi kogudest 368.1.22 ja 368.1.49). Töö juhendajad on teadur Katre Kikas ja vanemteadur Elo-Hanna Seljamaa. Oponent vanemteadur Jonathan Roper Tartu ülikoolist.

Lähem info: magistriprogrammi koordinaator Kristel Kivari, kirstel.kivari [ät] ut.ee

Palju õnne ja tere tulemast ülikooliperre! Enne, kui hakkad täiel rinnal suve nautima, tee veel üks oluline samm ja kinnita, et tuled ülikooli õppima. Anname sulle selleks mõne soovituse.

• Sellest, et oled ülikooli sisse saanud, annab märku SAIS-is avaldusele lisatud tunnus „vastuvõetav“. Sulle saadetakse selle kohta SAIS-ist ka e-kiri, kuid meie ei saa tagada, et see sinuni jõuab. Seepärast hoia oma avaldusel SAIS-is silm peal.
• Õppima tuleku pead kinnitama kahe päeva jooksul pärast vastuvõtuotsust.
• Kui sa ei kinnita õppima tulekut tähtajaks, tähendab see, et sa loobud oma õppekohast.
• Kui sa said sisse mitmele õppekohale, siis kinnita õppekava, mille alusel tuled õppima, ja loobu õppekohast, kus sa ei plaani õppima asuda. Sul on palju kaaskandideerijaid, kes ootavad pikisilmi võimalust pingereas ülespoole tõusta ja saada ülikoolilt kinnitus sissesaamise kohta.
• Õppima tuleku saad vajaduse korral kinnitada mitme õppekava puhul. Arvesta ainult sellega, et iga uus õppima tuleku kinnitus tühistab eelmise. Seega võid olla kindel, et kui kõrgkool, kuhu soovid õppima asuda, avaldab oma vastuvõetute nimekirjad hiljem kui see kõrgkool, kuhu oled juba sisse saanud, saad oma valikut alati muuta.
• Õppima tuleku kinnitamine ei tühista sinu teisi avaldusi, millel on tunnus „kandideeriv“ ja mis ootavad vastuvõtuotsust.
• Vabaks jäänud õppekohti täidame ülikoolis 19. augustini.
• Kui sul ei õnnestu SAIS-is oma õppima tulekut kinnitada (sa ei saa SAIS-i sisse logida vms), siis võta esimesel võimalusel ühendust Tartu Ülikooli vastuvõtutalitusega aadressil sisseastumine [ät] ut.ee või telefonil 737 5625.
• Loe veel täpsemalt õppima tuleku kinnitamisest. 

Kui oled õppima tuleku kinnitanud (SAIS-is on avalduse staatus sel juhul „tuleb õppima“), siis polegi sul enne õppeaasta algust vaja enam midagi teha.

Augusti lõpus immatrikuleerime sind Tartu Ülikooli üliõpilaseks ja 31. augustil toimub õppeaasta avaaktus. Loe kindlasti ka infot uuele üliõpilasele ja tutvu Tartu tudengieluga.

Hea ülikoolipere!

Kevadel maailma tabanud erilisest olukorrast taastumiseks ja jõuvarude kogumiseks on suvine puhkus meile kõigile hädavajalik. Ent tööle naastes tasub säilitada ettevaatlikkus ja kanda hoolt selle eest, et nii ülikoolis kui ka kogu riigis saaks jätkuda võimalikult harjumuspärane elurütm.

Soovime, et lähenev õppeaasta mööduks Tartu Ülikoolis võimalikult tavapäraselt ning kaugtöö ja -õpe oleksid pigem erandlikud nähtused. Tuletan allpool meelde kolme põhitõde, mida peab edaspidi järgima Tartu Ülikooli iga töötaja ja üliõpilane, et saaksime koroonaajastul üksteist säästvalt jätkata oma igapäevaseid toimetusi:

• suure koroonaohuga riikidest naastes tuleb pidada kinni Välisministeeriumi kehtestatud liikumispiirangutest;
• töö- ja õpikeskkonnas tuleb hoida teiste inimestega vajalikku vahet ja järgida hügieenireegleid, et vähendada viiruse edasikandumise tõenäosust;
• ka kergete viirushaiguse tunnustega tuleb jääda koju.

Kui olete käinud reisil, jälgige kindlasti Välisministeeriumi loetelu riikidest, kust saabudes kehtib 14-päevase eneseisolatsiooni nõue. Kuna epidemioloogiline olukord võib muutuda kiiresti, tasub välisreisi planeerides arvestada võimalusega, et peate tagasi Eestisse jõudes täitma liikumispiiranguid. See võib tähendada ka tööd kodukontoris ja üliõpilaste puhul eemalolekut õppetööst.

Koroonaviiruse levik nii Eestis kui ka mujal maailmas jätkub ja nakkuse vältimiseks on endiselt parim viis iga inimese vastutustundlik käitumine. See tähendab, et peame võtma omaks uued sotsiaalsed normid ja vältima inimkontakte ka selliste väheste haigustunnuste korral, mis varem meie igapäevaelu eriti ei seganud. Ka siis, kui teil on tühisena näiv külmetushaigusele viitav sümptom, tuleb võtta aeg maha ja jääda koju. Kergete haigusnähtudega koju jäämine ei tohi tekitada valehäbi töötajal endal ega leida halvakspanu tema ülemuse ja kaaskolleegide silmis. Peaksime võtma omaks põhimõtte, et haigena tööl ei käida. Ülikooli ja selle iga tasandi juhtide kohus on tagada kõigile töötajatele turvaline töökeskkond.

Igas struktuuriüksuses peab varakult mõtlema läbi, kas ja kuidas on eri ametikohtadel võimalik korraldada kodukontoritööd. Kui see pole mõnes ametis võimalik, tuleks koju jäädes kasutada tervisepäevi või võtta haigusleht. Tartu Ülikool maksab oma töötajatele 2.–8. haiguspäeva eest haigushüvitist 100% keskmisest töötasust. See otsus on ülikoolis vastu võetud just nimelt selleks, et töötaja hakkaks esimeste haigusnähtude ilmnemisel ennast kohe ravima, mitte ei tuleks tööle kolleege nakatama.
On meist igaühe teha, et me ei peaks taas töötama kuude viisi kodukontoris, õppima ainult ekraanide vahendusel ega tundma muret meditsiinisüsteemi suutlikkuse ja nõrgema tervisega kaaskodanike pärast.

Turvalist peagi saabuvat uut õppeaastat kõigile!

Toomas Asser
rektor, professor

26. augustil kell 16.15 kaitseb Anastasiya Fiadotava videosilla vahendusel doktoriväitekirja "Family Humour in Contemporary Belarus: Forms, Practices and Vernacular Reflections"(„Tänapäeva valgevene perehuumor: väljendusvormid, tavad ja rahvapärased vaated“)  filosoofiadoktori kraadi saamiseks eesti ja võrdleva rahvaluule erialal.
Juhendajad:
teadur Anastasiya Astapova, Tartu Ülikool
vanemteadur Liisi Laineste, Eesti Kirjandusmuuseum
Oponent:
prof. Elliott Oring, California State University, Los Angeles (USA)

Kokkuvõte:
Doktoritöös uuritakse huumori rolli Valgevene pereelus. Uuring põhineb suulistel intervjuudel ja veebiküsitlusel. Andmekogu sisaldab näiteid suulisest ja digitaalsest huumorist, mida minu uurimistöös osalejad pereringis jagavad, samuti nende mõtteid selle kohta, kuidas ja miks nad huumorit peresuhtluses kasutavad. Huumorinäidete analüüs osutas, et perekonna humoorikas folkloor koosneb paljudest teemadest ja vormidest, kuid suulise folkloori populaarseimad žanrid on vestluslikud naljad ja humoorikad lood, mis põhinevad perede isiklikel kogemustel. Seega pole humoorikas folkloor perekondlikus suhtluses kunagi impersonaalne ja seda kohandatakse tavaliselt perekontekstiga. Perehuumori ja emotsioonide tugev seos muudab selle riskantseks ettevõtmiseks.
Ühelt poolt suudab huumor oskusliku kasutamise korral täita mitmesuguseid funktsioone, mitte ainult esinejaid ja nende publikut lõbustades, vaid aidates neil ka konfliktiga toime tulla, pakkudes neile alternatiivset viisi pereliikmete kritiseerimiseks ning grupisiseste ja -väliste piiride kinnitamiseks. Vernakulaarsed lood huumori kasutamisest peresuhtluses tunnistavad ja rõhutavad huumori kasutamise positiivseid külgi. Perehuumori heatahtlikuna tajumine  on tihedalt seotud ideaalse perekonna paradigmaga, sh pereliikmete eest hoolitsemise vajadusega. Teisest küljest võivad mõned huumori ilmingud olla seotud tõsise agressiooniga. Piir huumori ja agressiooni vahel on sageli hägune: huumori agressiivsuse või heatahtlikkuse tingib kontekst, milles seda kasutatakse.
Ehkki minu uuringutulemused põhinevad Valgevene perekondadelt saadud materjalil, on neil paralleele teiste kultuuridega ja need kajastavad suundumusi, mis on levinud maailma eri paigus. Seetõttu võib käesolevas doktoritöös käsitletud juhtumianalüüs olla mudeliks, mida saab edaspidi testida teistes sotsiaalkultuurilistes oludes.
Korraldaja:
Hille Roots
Toimumiskoht:
Videosilla vahendusel
URL:
https://dspace.ut.ee/handle/10062/68369

24. augustil algusega kell 11:00 toimub Eesti Rahva Muuseumi Maailmafilmi saalis Tartu Ülikooli rahvusvahelise magistriõppekava „Folkloristika ja pärandirakendused“ lõputööde kaitsmine.
Kaitsmisele tuleb kaks magistritööd ja kaks magistriprojekti:

kl 11:00-12:00
Victorina Soyan
magistritöö „Belief Narratives Relating to the Supernatural in the Nomadic Pastoralist Context of Encounters (on the Social Network Material of a Tyvan-Speaking Group)“ (Usundilised narratiivid tõvakeelses sotsiaalvõrgustikus: üleloomulikud kohtumised pastoraal-nomaadlikus keskkonnas)
juhendaja prof. Ülo Valk (TÜ)
retsensent Alevtina Solovyeva (TÜ)

kl 12:00-13:00
Theang Teron
magistritöö „The Mosera Epics in Karbi Ritual: Documentation and Problem of Textualization“ (Mosera eeposed Karbi rituaalides ja suulises traditsioonis: dokumenteerimine ja tekstualiseerimise probleem)
juhendaja Margaret Lyngdoh (TÜ)
retsensent Laura Siragusa (Helsingi ülikool)

kl 13:30-14:30
Larissa Marie Brigitte Leiminger
magistriprojekt „Issues of Access and Context of Archival Folklore Materials: Presenting the Manuscript Collection of the Learned Estonian Society in an Explorative Database“ (Arhiveeritud folkloorimaterjali ligipääsu ja konteksti küsimused: Õpetatud Eesti Seltsi kogude esitlemine uurimusliku andmebaasi vahendusel)
juhendajad Ergo-Hart Västrik (TÜ), Aija Sakova (Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuurilooline Arhiiv)
retsensent Ave Goršič (Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv)

kl 14:30-15:30
Nichole Michelle (Pono) Weimer
magstriprojekt „Culturing Goat Milk: Estonian Goat Milk Farming and Artisanal Made Products“ (Eesti kitsepiima tootmine ning käsitööna valmivad tooted)
juhendajad Ester Bardone (TÜ), Karin Leivategija (ERM)
retsensent Marika Alver (MTÜ Fenno-Ugria Asutus)

Hajutamise nõuet järgides mahutab Maailmafilmi saal 25 inimest.

Kaitsmiste ajal on huvilistel võimalus külastada Pono Weimeri näitust „Kitsepiimakultuur: Eesti kitsepiima tootmine ning käsitööna valmivad tooted“ ERMi Rahvakultuuri koolitus- ja teabekeskuses. Näitus on osa autori magistriprojektist ja jääb avatuks 11. septembrini.

Larissa Leimingeri magistriprojekti raames valmisid Õpetatud Eesti Seltsi saksakeelsete käsikirjakogude otsitav andmebaas ja veebileht „Õpetatud Eesti Seltsi kogud“: https://galerii.kirmus.ee/GEG/

Üleülikooliline praktika vahendamise keskkond Futulab ootab kõikide õppekavade üliõpilasi liituma huvipakkuva praktikaprojektiga. Registreeruda on võimalik 20. septembrini. Projektipraktika annab üliõpilasele projektitöö kogemuse ja seega ka tööturul eelise. Samuti laiendab see silmaringi, toob mugavustsoonist välja ja sunnib arenema.

Projektipraktika võimaldab

• rakendada erialaseid teadmisi ja oskusi;
• teha koostööd organisatsioonidega eri valdkondadest;
• laiendada silmaringi;
• leida uusi tutvusi;
• saavutada reaalseid tulemusi;
• saada 6 ainepunkti.

Projektiga saab liituda veebilehel praktika.ut.ee/projektipraktika, kus tuleb klõpsata sobival projektil ja seejärel avanenud aknas nupul „Liitu“. ÕIS-i ainekavale registreeritakse projektidega liitunud üliõpilased sügissemestri jooksul. Projektipraktika algab 22. septembril Narva mnt 18–1006 toimuva sissejuhatava seminariga, kus tutvustatakse praktika korraldust.

Tööd tehakse meeskondades ja igal projektil on juhendaja. Projektitööd toetavad lisaks Moodle’i kursus ja praktika koordinaatorid. Üliõpilased seavad eesmärgi ning koostavad projektiplaani ja ajakava, kasutades muu hulgas koostöö-, probleemilahendus-, suhtlemis- ja mõtestamisoskust.

Projektipraktika on paindlik, sest meeskonnaliikmed valivad tööks endale sobiva aja, koha ja viisi. Lisaks annab tegutsemine eri õppekavade üliõpilastest koosnevas meeskonnas suurepärase võimaluse omandada koostöökogemusi ja jõuda oma projektiga käegakatsutavate tulemusteni.

Projektipraktika koostööpartnerid on näiteks Tartu Ülikooli muuseum, MTÜ Wikimedia Eesti, majandusteaduskond, MTÜ Elistvere Loomapargi Sõprade Klubi ja sotsiaalne ettevõte Köömen.

Lisateave: Merily Heinalo, TÜ majandusteaduskonna praktika koordinaator, 5649 5333, merily.heinalo [ät] ut.ee

Teisipäeval, 1. septembril kell 13.00 räägib Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser veebiülekandes ülikooli õppe- ja töökorraldusest algaval sügisel.

Intervjuus tuleb juttu näiteks sellest, mida peab koroonaviiruse leviku tingimustes silmas pidama ja kui palju hakkab tavapärast auditoorset õpet asendama e-õpe. Lisaks korratakse üle, kuidas enda ja teiste tervist tööl ja õppetööl viibides hoida ning kuidas käituda haigestumise korral.

Vaata otseülekannet Microsoft Teamsi keskkonnas. Rektorile on võimalik ülekande ajal ka küsimusi esitada.

Otseintervjuu toimub eesti keeles. Intervjuu salvestis koos ingliskeelsete subtiitritega avaldatakse Tartu Ülikooli veebilehel 2. septembril.

Ülikooli keskne tunnustussüsteem tegi läbi uuenduskuuri: muudeti tunnustamise korda ja loodi teenetemärgid. Silmapaistvate inimeste esiletõstmisele saavad kaasa aidata kõik ülikoolipere liikmed.

Tarkusekuu esimesel päeval jõustus ülikooli uus tunnustamise kord. Akadeemilise sekretäri Tõnis Karki sõnutsi aitavad uuendused murda mõnda väljakujunenud tava, näiteks harjumust tunnustada inimesi tähtsa sünnipäeva aegu, ja tõsta paremini esile neid, kes on teinud ülikooli heaks midagi olulist. Uuenduste käigus loodi kaks uut teenetemärki: pikaajalistele töötajatele mõeldud rinnamärk „100 semestrit ülikoolis“ ja Ülikooli Tänutäht, mis antakse ülikoolivälistele isikutele, kes on osutanud TÜ-le suuri teeneid.

Uue korra kohaselt on tunnustuse määramisel kõik ülikooli liikmed võrdsed, st teenetemärke antakse nii töötajatele kui ka üliõpilastele. Ka teenetemärgiga tunnustamise ettepanekuid saavad edaspidi teha kõik ülikoolipere liikmed – pole tähtsust, kas esitaja on üliõpilane või töötaja. Selleks on ülikooli kodulehel spetsiaalne veebivorm. „Sinna tuleb kirjutada väike, kuni tuhandest tähemärgist koosnev põhjendus, miks ettepanek tehakse. See peab olema konkreetne, sest sellest peab selguma, mille eest tuleks inimest tunnustada,“ täpsustas Karki. Ta rõhutas, et põhjendus peab olema kindlasti läbimõeldud ja mõjus, et teenetemärkide komisjon, kuhu kuuluvad kõigi valdkondade esindajad, akadeemiline sekretär ning personaliosakonna ja üliõpilaskonna esindaja, saaks seda arvesse võtta. Oma ettepanekud teevad ka rektor ja komisjoni liikmed.

Loe edasi Tartu Ülikooli ajakirjast Universitas Tartuensis.

TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna doktorant Alevtina Solovyova on võitnud Don Yoderi auhinna, mida annab välja Ameerika Folkloori Seltsi rahvausundi uurijate sektsioon. Don Yoderi auhinna konkursile oodatakse igal aastal magistrantide ja doktorantide uurimustöid, mis käsitlevad rahvausundit ja usundilisi rahvajutte. Solovyova võitis konkursi veel avaldamata artikliga "'Imeline kõndiv puu': üleloomulikkus tänapäeva Mongoolia maastikumütoloogias ja sotsiaalses ruumis" ('A miracle walking tree' : the supernatural in the landscape mythology and social space of contemporary Mongolia). 2016. aastal peeti auhinna vääriliseks Kristel Kivari artiklit Webs of Lines and Webs of Stories in the Making of Supernatural Places.

Palju õnne!

Kuni 30. oktoobrini 2020 saab esitada kandidaate Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhinnale. Sellega tunnustab Tartu Ülikool isikut, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud eesti rahvuslikku ja Eesti riiklikku eneseteadvust.

Rahvusmõtte auhind antakse pidulikult üle 1. detsembril rahvusülikooli 101. aastapäeval Tartu Ülikooli aulas. Auhinnaks on Ilmamaa kirjastuse sarja „Eesti mõttelugu“ 50 köidet ja klaastaies, mille autor on kunstnik Tiina Sarapu.

Rahvusmõtte auhinnaga tunnustamise ettepanekuid võivad teha Tartu Ülikooli nõukogu ja senati liikmed, valdkondade, instituutide, kolledžite ja valdkonnaväliste asutuste nõukogud, teiste teadus- ja arendusasutuste nõukogud ning Eestis registreeritud juriidilised isikud. Kandidaatide ülesseadmise põhjendatud esildised tuleb saata Tartu Ülikooli rektori nimele aadressil Ülikooli 18, 50090 Tartu, või e-posti aadressil rektor [ät] ut.ee. Üles võib seada ka varasemate aastate kandidaate, kes ei ole valituks osutunud.

Auhinna saaja valib välja ülikooli senati moodustatud 11-liikmeline komisjon, kuhu kuuluvad Tartu Ülikooli rektor, eelnenud aastal auhinna saanud isik, neli liiget ülikoolist ja viis liiget väljastpoolt ülikooli.

Rahvusmõtte auhinda on välja antud alates 2004. aastast. Eelmistel aastatel on selle pälvinud kirjanik ja etnoloog Ilmar Talve, helilooja Veljo Tormis, akadeemik Endel Lippmaa, kunstnik Kaljo Põllu, kirjanik Ain Kaalep, etnoloog ja kultuuriajaloolane Ants Viires, kirjanik Mats Traat, vaimulik ja publitsist Vello Salo, stsenarist ja filmilavastaja Arvo Kruusement, kunstnik ja rahvakunsti koguja Anu Raud, vaimulik ja literaat Toomas Paul, kirjanik Arvo Valton, lavastaja ja operaator Andres Sööt, zooloog ja looduse tutvustaja Fred Jüssi, tõlkija ja usuteadlane Kalle Kasemaa ning luuletaja ja kirjastaja Hando Runnel.

Lisateave:
Saima Tiirmaa-Oras, Tartu Ülikooli rektori abi, 737 5602, saima.tiirmaa-oras [ät] ut.ee
Kady Sõstar, Tartu Ülikooli protokolli peaspetsialist, 737 5685, 511 9188, kady.sostar [ät] ut.ee

Paistab, et just nii on küsinud EKRE poliitikud. Vastuseks on nad pakkunud välja eelnõu, mille eesmärk on mitte lubada siia õppima ühtegi Ukrainast, Gruusiast, Venemaalt või muust Euroopa Liidu välisest riigist tulevat noort, kes oma õpingute eest ei maksa. Eelnõu ilmus välja septembri alguses ilma igasuguse analüüsi ja väljatöötamiskavatsuseta, asjaosalisi teavitamata ja nendega kooskõlastamata. Kui mõte, et mujalt tulijad peavad oma õpingute eest üldjuhul maksma – ja nad teevadki seda –, on üldiselt arusaadav, siis tasuta õppe võimaluste täielik keelamine pole kooskõlas ühegi teise tööturu-, rände- või kõrgharidusstrateegia ega -poliitikaga ning on Eesti majandusele kahjulik.

Kes millise raha eest kui hästi õpib?
Alustuseks mõned arvud. Tartu Ülikoolis alustas sel aastal kahel esimesel õppeastmel õpinguid 495 välisüliõpilast. See on sisuliselt sama arv mis aastatel 2018 ja 2019. Kui paljud neist sel sügisel Eestisse jõuavad, selgub peagi.

Välisüliõpilaste arvu kiire kasvu aeg on läbi mitmel põhjusel. Ülikool ise ei ava enam hoogsalt ingliskeelseid õppekavu, oleme üldse oma vastuvõtuarve koomale tõmmanud ning pakume varasemast vähem tasuta õppe võimalusi. Selle aasta vastuvõttu, ennekõike valmisolekut kohale tulla, mõjutas kindlasti ka koroonaviirus. Õppimishuvilisi ehk kandidaate jätkub, sel aastal oli neid 25% enam kui kaks aastat tagasi ja üle kahe korra enam kui neli aastat tagasi. Nii on konkurss ingliskeelses õppes kerkinud ligi nelja kandidaadini ühele kohale (võrdluseks: eestikeelses õppes on see 3,2).

Peale konkursisõela tiheduse näitab välistudengite tugevust ka õppeedukus. Meie suurimad õppijate rühmad Venemaalt, Soomest, Ukrainast ja Aserbaidžaanist paistavad silma parema õppeedukusega kui ingliskeelsete kavade alusel õppivad eestlased. Eriti tublid on soomlased ja ukrainlased, kelle katkestamismäär on umbes 2,5 korda madalam kui eestlastel. Keskmiselt on väljastpoolt Euroopa Liitu pärit välisüliõpilaste hinded veidi kehvemad kui eestlastel, kuid need on seotud ka õppetasu maksmisega. Tasuta õppijatel on hinded paremad – see tähendab, et tasuta kohtade pakkumisega saame selgelt tugevamaid tudengeid. Eestlased õpivad ingliskeelsete kavade järgi üldjuhul tasuta, välisüliõpilastest maksab üle poole.

Sel aastal asus ingliskeelses õppes riigi raha ehk tegevustoetuse eest õppima 162 üliõpilast, kes pole Euroopa Liidust. Lisaks õpib paarkümmend tudengit tasuta Välisministeeriumi toetusel arengukoostöö ja humanitaarabi programmi raames ning kümmekond Euroopa Komisjoni toetusel ühisõppekava järgi. Tasuta õppijate arv on paari aastaga kahanenud 60 koha võrra ning järgmisel kolmel aastal on plaanis kahandada seda järk-järgult sajani. Oleme võtnud vähendamise tee ette seepärast, et kõrgharidusrahastus püsib paigal ja on selge, et kui tahame välisüliõpilaste arvu kasvatada või ka lihtsalt hoida, siis pole reaalne teha seda tasuta. Sada kohta moodustab 2,5% Tartu Ülikooli vastuvõtust. Rahaliselt pole nende tasuta õpetamine meile suur kaotus või siis nendelt õppemaksu võtmine suur võit.

Keelamine ei täida eelnõu eesmärki
Paari nädala eest said ülikoolid info, et Riigikokku on eelnõuna jõudnud ettepanek keelata ära tasuta õppekoha pakkumine väljastpoolt Euroopa Liitu ja OECD riike tulevatele üliõpilastele. Kui eelnõu muid punkte on ülikoolidega varem arutatud, siis see ettepanek on jõudnud Riigikokku ülikoolidega kooskõlastamata ning eelnõu seletuskirjas pole selle kohta sisulisi selgitusi. Tasu kehtestamist ei mainita kavandatud muudatusena isegi eelnõu sissejuhatuses ja see ei haaku eelnõu ühegi eesmärgiga. Paistab, et asjaga on kiirustatud ning soovitakse vastu võtta otsus, mis võiks olla populaarne osa valijate hulgas. Sealjuures on jäetud kaalumata, kas see viib meid tegelikult lähemale eelnõu seletuskirjas viidatud Eesti sisserändepoliitika eesmärgile „soodustada nende välismaalaste Eestisse elama asumist, kes annavad kogu ühiskonnale suuremat lisandväärtust, ja teiselt poolt hoida ära elamislubade ja viisade väärkasutust ning ebaseaduslikku sisserännet, et tagada turvalisus, avalik kord ja riigi julgeolek“. Muudatus ei haaku ka meie välispoliitika eesmärkidega toetada arengukoostööriike, samuti mitte meie tööturuvajadustega, mille kohta OSKA analüüsides on prognoositud, et igal aastal jääb puudu üle 2000 kõrgharitud noore. Lisaks liigub see vastupidises suunas strateegia „Eesti 2035“ eelnõus sõnastatud sihiga luua talendisõbralik keskkond. Peale kõige muu ei vasta see Euroopa Liidu eesmärkidele, mille üks meede on toetusprogramm Erasmus Mundus, mille raames luuakse tugevate Euroopa ülikoolide koostöös ühisõppekavu, et muuta Euroopa kõrgharidus maailmas atraktiivseks ja meelitada siia parimaid päid.

Ühiskonna ootused kõrgharidusele lähikümnendil
Ühiskonnale annavad suuremat lisandväärtust kõrgema hariduse ja palgaga töötajad. Valitud magistriüliõpilaste Eestisse toomine on kõige otsesem viis soodustada suurema lisandväärtuse loomist Eesti ühiskonna jaoks. Väikeselt hulgalt üliõpilastelt tasu mittevõtmine aitab siia meelitada paremaid päid. Kui bakalaureuseastmes ollakse valmis välisriigis omandatava hariduse eest maksma, siis magistriastmes muutub olukord vastupidiseks. Headele kandidaatidele pakuvad ülikoolid ja riigid mitmesuguseid stipendiumivõimalusi. Neis nähakse seda otsitud lisandväärtust, sest pärast magistrikraadi omandamist alustatakse tööelu. Kui riik saab endale kõrgepalgalise töötaja vaid magistriõpingute hinnaga, siis on see väga odavalt saadud. IT-sektorisse tööle läinud lõpetaja teenib temasse investeeritud summa riigile maksudena tagasi ühe aastaga. Kui ta jääb siia tööle kümneks aastaks, siis on riigi puhaskasu maksudena 150 000 eurot – saja üliõpilase peale teeb see 15 miljonit. Kui siia jääb tööle 1000 kõrgepalgalist, siis võimaldaks see suurendada riigi panust kõrgharidusse 10%. Sellele lisandub kasu, mida saavad Eesti ettevõtjad.

Vahest on seda raske uskuda, aga maailma ülikoolide esikolmesaja hulka kuuluv Tartu Ülikool, mis on aastaid olnud edetabelites nn uue Euroopa parim või parimate hulgas, on terve hulga riikide tudengitele atraktiivne õppimiskoht. On väga oluline, et me ei tooks siia õppima vaid neid, kes mujale ülikoolidesse sisse ei saa ja kel on juhtumisi raha. Loomulikult võime selle saja üliõpilase õppemaksu kulutada ka turundusele. Sedasi saaksime siia õppima kindlasti rohkemgi üliõpilasi, aga kas ka sama häid?

OSKA tööjõuprognoosi viimases aruandes ennustatakse lähikümnendiks noorte arvu vähenemise tõttu kutse- ja eriti kõrgharidusega töötajate puudujääki. Kui kutseharidusega noorte aastane puudujääk on ligikaudu 500 lõpetajat, siis kõrghariduse omandajate iga-aastaseks defitsiidiks ennustatakse umbes 2200, mis on üle poole kavandatud lõpetajate arvust (3800). OSKA hinnangul on koolilõpetajate puudus eriti suur tehnika, tootmise ja ehituse, loodus- ja täppisteaduste, hariduse ning põllumajanduse õppevaldkondades, täpsemalt vaadates ka arvutiteaduse ning juhtimise ja halduse õppekavarühmas. Probleeme on peaaegu kõigis õppevaldkondades. Välistudengid ei suuda seda auku kindlasti täita, kuid vahest veidi kahandada. Eelmisel aastal lõpetas Eestis kõrgkooli alla 1500 välisüliõpilase ja umbes pooled neist asusid Eestis tööle. Kuna välistudengite arv ei ole viimastel aastatel kiiresti kasvanud, siis pole põhjust ennustada, et lõpetajate arv ületaks lähiaastatel 2000.

Statistikaameti eelmise aasta lõpus koostatud analüüs näitab, et enam jäävad Eestisse tööle just nende valdkondade lõpetajad, kus OSKA on ennustanud puudujääki. Enam kui pool välisüliõpilasena õpingud lõpetanutest on Eestisse tööle jäänud tehnika, tootmise ja ehituse (65%), IKT (65%), loodusteaduste, matemaatika ja statistika (58%) ning ärinduse, halduse ja õiguse valdkonnas (51%). Hinnatud tööturuvajadus toimib.

Kui vaatame, mida asusid õppima meie 162 tasuta kohale vastu võetud Euroopa Liidu välist tudengit, siis umbes kaks kolmandikku neist õpib ülalloetletud defitsiidiohuga valdkondades või rühmades: loodusteadusi, IKT-d, matemaatilist majandusteadust, haridustehnoloogiat või tehnoloogia juhtimist.

Kokkuvõttes olen veendunud, et viime seni tehtud otsustega ellu Tartu Ülikooli visiooni „olla kiirelt arenev rahvusvaheline teadusülikool, rahvusülikoolina Eesti akadeemilise vaimsuse keskus ja ühiskonna arengu eestvedaja“ ning täidame ka Eesti arengukavades ja tööturuprognoosides ette nähtud sihte. Sada tasuta tudengit ei ole oht turvalisusele, avalikule korrale ega riigi julgeolekule. Nende vastu võitlemine annab vahest kellelegi mõne valija silmis plusspunkte, aga on see ka Eesti huvides? Või kui on, siis millise Eesti huvides?

Aune Valk, Tartu Ülikooli õppeprorektor