Kutsume Tartu Ülikooli doktorante ja viimase aasta jooksul väitekirja kaitsnud värskeid doktoreid osalema 12. novembril 2020 Tartu Ülikooli kolmeminutiliste loengute konkursil, et tutvustada oma teadustööd või hiljutist publikatsiooni avalikkusele. Esitatud loengud leiavad laiemat kajastust ERR-i teadusuudiste portaalis Novaator.

Uuringud on näidanud, et Eesti inimesed usaldavad teadust ja teadlasi. Samas tunneb vaid kolmandik, et nad on teaduse ja tehnoloogia vallas toimuvast arengust hästi informeeritud. Veidi üle poole elanikest tunneb, et tahaks teaduse kohta rohkem teada. Aitame nende teadmistejanu kustutada – tule ja räägi, kuidas muudab Sinu teadustöö maailma paremaks!

Miks, kellele ja kuidas?

Konkursil osalemiseks valmista ette eestikeelne* kolmeminutiline haarav loeng, milles võid rääkida oma uurimistöö probleemist, selle lahendamise viisidest ning sellest, kuidas ja kellele on see oluline. Pea oma loeng 12. novembril konkursižüriile või saada eelsalvestatud videoloeng aadressile piret.ehrenpreis [ät] ut.ee hiljemalt 5. novembriks, mis on viimane registreerumispäev. Enne konkurssi pakume huvilistele ka koolitusvõimalusi (vt altpoolt).

Ette kantud loengutest teeme kohapeal videosalvestise. Kõigi konkursile jõudnud teemakäsitluste puhul pakume koostöös ERR Novaatori teadusuudiste portaaliga avaldamisvõimalust. Nii ei jää põnevad lood värskest teadusest pelgalt ülikooli seinte vahele.

Tartu Ülikooli konkursil esitatud kolmeminutiliste loengute seast valib žürii välja parimad, keda ootab rahaline preemia ja võimalus esindada ülikooli uue aasta alguses Teaduste Akadeemias toimuval kolme minuti loengute konkursi finaalis. Seal selguvad omakorda viis parimat, kelle loengust sünnib koostöös professionaalse produktsioonimeeskonnaga kolmeminutiline videoklipp, mis jõuab aprillis ETV eetrisse. Teleekraanil näidatud videoloengute seast valivad televaatajad oma lemmiku. Mullused viis parimat loengut on Novaatori kodulehel järelvaadatavad.

Teaduskommunikatsiooni teemalised koolitusvõimalused

Et teadustööd oleks lihtsam tutvustada, pakume koostöös doktorikoolidega koolitusi.

Doktorantide teaduskommunikatsiooni õppepäev

Aeg: 23. oktoober 2020
Koht: Dorpati konverentsikeskus
Sihtrühm: kõik doktorandid
Registreerumine18. oktoobrini

Avaliku esinemise koolitus konkursil osalejatele

Aeg: 29. oktoober 2020
Sihtrühm: TÜ kolme minuti konkursil osalevad doktorandid ja noorteadlased
Registreerumine: konkursi registreerumisvormi abil 26. oktoobrini

Tartu Ülikooli kolme minuti loengute konkursile saab registreeruda 5. novembrini.

Konkursi info ülikooli kodulehel

Professor Terry Gunnell (Islandi ülikool) peab eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli asutajale professor Walter Andersonile pühendatud loengu  30. oktoobril 2020 kell 16.15 (Ülikooli 16-212).

Loeng "Grimmide järellainetus: Grimmide Deutsche Sagen ja rahvuslikud rahvajutukogumikud Põhja-Euroopas"

Kui mõtleme vendade Grimmide mõjust rahvajuttude kogumisele, siis meenub esmalt nende teos Kinder- und Hausmärchen (1812-1815). Palju vähem tähelepanu on saanud Grimmide hilisem kogumik Deutsche Sagen (1816-1818), mis oli eelnevast poliitilisem. Loeng tutvustab rahvusvahelist suurprojekti “Grimmide järellainetus”, mis käsitleb Grimmide mõju Põhja-Euroopas 19. sajandil. Kinder- und Hausmärchen oli mõeldud lasteraamatuna ja just see tagas kogumikule kiire rahvusvahelise edu. Deutsche Sagen seostub tugevamalt rahvuslik-romantilise liikumisega, mis ilmneb raamatu sissejuhatusest ja tõsiasjast, et Saksa muistendite alla on koondatud ka Šveitsist, Austriast ja vaidlusalustelt Saksamaa ja Taani piirialadelt kogutud aines. Vaevalt aasta jooksul kutsus raamat esile rahvajuttude kogumise kultuurilise tsunami, mis sai loogilistel põhjustel alguse Taanis, aga ei piirdunud Põhjamaadega, vaid ulatus ka Iiri- ja Šotimaale, kus rõhk oli esialgu mitte muinasjuttude vaid muistendite kogumisel ja avaldamisel. Loengus käsitletakse neid arenguid ja vaadeldakse selle uue materjali mõju rahvusliku kirjanduse, kunsti ja muusika uute vormide tekkimisele, samuti  rahvuslike ja rahvusvaheliste võrgustike kujunemisele, kuhu kuuluvad inimesed olid pühendunud rahvuste ülesehitustööle.

Terry Gunnell on Islandi Ülikooli folkloristika professor. Ta on avaldanud monograafia “Draama kujunemine Skandinaavias” (1995) ja toimetanud mitmeid koguteoseid nagu „Maskid ja maskeerimine Põhjamaades” (2007), „Muistendid ja maastik” (2008); „Põhjala apokalüpsis: käsitlusi Völuspá’st ja põhjala kohtupäevadest” (koostöös Annette Lasseniga, 2013). Tema raamat Málarinn og menningarsköpun: Sigurður Guðmundsson og Kvöldfélagið (koostöös Karl Aspelundiga) nomineeriti 2017. aastal Islandi Kirjanduse Auhinnale (Íslensku bókmenntaverðlaunin). Terry Gunnell on avaldanud arvukalt artikleid Muinas-Põhja religioonist, Põhjala rahvausundist ja muistenditest, rahvapärasest draamast ja etendustest; ta korraldas ka islandi rahvausundi alase suurküsitluse (2006-2007); ja koostas koos  Karl Aspelundiga digitaalse andmebaasi Islandi kunstnikust Sigurður Guðmundssonist ning Islandi rahvusliku kultuuri algusest 19. sajandi keskel (https://sigurdurmalari.hi.is/english). 

Kõik on oodatud!
Info: eesti ja võrdleva rahvaluule osakond, Liilia Laaneman, liilia.laaneman [ät] ut.ee

Loeng on järelvaadatav UTTV lehel.

Ülikool ootab 19.–25. oktoobrini kõiki töötajaid, üliõpilasi, vilistlasi ja nende peresid Tartu linna orienteeruma. Kas tunned ülikooliga seotud hooneid ja paiku ning tead, mis asus nendes kohtades aastaid tagasi? Tule liikuma ja saad teada!

Tartu Ülikooli õppejõud Taavi Pae on koos MTÜ-ga Seiklushunt välja mõelnud ülikooli ajalooliste hoonete teemalise orienteerumisraja. Orienteerumisrada on jõukohane kõigile, kontrollpunkte võid läbida endale meelepärases järjekorras ja aega ei võeta. Terve raja rahulikus tempos läbimiseks tuleks arvestada umbkaudu poolteist tundi. Kui kogu rada korraga läbida ei jõua, saad avastamata kontrollpunkte otsima minna omale sobival ajal terve nädala jooksul. Raja läbimiseks vajad nutitelefoni, kaarti ja head tuju.

Kuidas orienteerumine välja näeb?

• Orienteerumisraja kaart avaldatakse esmaspäeva, 19. oktoobri pärastlõunal. Seejärel võid kaardi endale ise välja printida või võtta selle rajale kaasa ülikooli peahoone (Ülikooli 18), Delta keskuse õppe- ja teadushoone (Narva mnt 18), Biomeedikumi (Ravila 19) või Vanemuise 46 õppehoone valvelauast. Soovi korral saad kaardi ka nutitelefoni laadida.
• Enne rajale minekut tutvu leppemärkide süsteemiga.
• Rajal on kokku 28 kontrollpunkti, mida võib läbida endale sobivas järjekorras.
• Kontrollpunkti  jõudes pildista seal olevat ruutkoodi. Selleks laadi oma telefoni ruutkoodi (QR-koodi) lugemise rakendus või kontrolli, kas telefonikaameral on vajalik funktsioon olemas.
• Rada kulgeb majade vahel, tänavatel, rohealadel jm avalikus ruumis. Ole liikluses ettevaatlik! Pane tähele, et mitmest orienteerumisrajal ette tulevast objektist (nt kõrged aiad, müürid, lillepeenrad või hekid) ei tohi otse üle minna. Samuti on keelatud siseneda eramajade või asutuste hoovidesse, kui need on tähistatud vastava leppemärgiga. Keeldu tähistavad märgid tunned kaardil ära jämeda musta joone (aed, müür) ning samblarohelise värvuse järgi.

Kes võidab?

Kõik võidavad! Eesmärk ei ole läbida rada kõigist teistest kiiremini, vaid tunda rõõmu värskes õhus liikumisest. See on kogu ülikoolipere tervisespordiüritus, mille lõpus loositakse kõigi osalenute vahel välja ka hulk toredaid meeneid. Selleks, et loosiõnn võiks naeratada just sulle, anna meile teada, et käisid orienteerumas. Kui raatsid, jaga pilti toredast hetkest orienteerumisrajal ka Facebookis sündmuse lehel.

Põnevuse lisamiseks laadi telefoni ka rakendus Ajapaik, mis näitab ajaloolisi pilte ja pakub mugavat võimalust vanadel piltidel kujutatud vaateid üle pildistada.

NB! Jälgi ürituse teavet Facebookis.

Palume kõigil liikumisnädalal osalejatel hoida enda ja teiste tervist: käituda vastutustundlikult, võimaluse korral hoida vahet ja liikuda hajutatult.

Lisateave: Sirli Urbas, Tartu Ülikooli personalikoolituse spetsialist, 737 5194, sirli.urbas [ät] ut.ee

Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskus on teinud uuringu selle kohta, kuidas tuli ülikool organisatsioonina toime kriisiolukorrale reageerimisega ja kuivõrd on võimalik eriolukorrast saadud kogemusi kasutada edaspidise töö kavandamisel.

12. märtsil kuulutati Eesti Vabariigis välja eriolukord seoses COVID-19 kiire levikuga. Tartu Ülikoolile tähendas see töö- ja õppekorralduse muutmist. Kogu õpe korraldati paljuski ümber, auditoorne õpe asendus distantsõppega ning tavapärased loengud ja seminarid jäid ära.

Tartu Ülikooli õppeprorektori Aune Valgu sõnul oli meeldiv lugeda analüüsis esitatud järeldust, et ülikool sai eriolukorraga üldiselt hästi hakkama. Nimelt arvas 84% üliõpilastest, et õppetöö toimis hästi või väga hästi, ja vaid 2% hindas, et asjad olid väga halvasti. Lõpetajate arv ei kukkunud ja õppe katkestamine ei sagenenud. Arusaadavatel põhjustel vähenes siiski praktikal käimine ja õpiränne. „Loomulikult on ka asju, millest tuleb õppida – näiteks see, et esmakursuslased ja praktilisi aineid õppivad tudengid olid suuremates raskustes. Samuti peame palju rohkem tähelepanu pöörama e-õppe metoodilistele küsimustele ja suhtlusvõimaluste loomisele ka siis, kui õpe toimub veebi vahendusel,“ rääkis Valk.

Uuringu lühikokkuvõtet saab lugeda siit.

Alexandra Chereches (Tartu ülikooli Dora Plus doktorant; Jaéni ülikool, Hispaania) peab loengu“Stakes in their hearts”: Vampires, witches and the evil eye in the oral narratives of Romania” 4. novembril kell 16.15 (Ülikooli 16-212).

Lühiülevaade:

Romanian oral literature shows a richness of fantastic figures like the strigoi, the moroi, the vârcolaci, who can be related to vampires and were-wolves, but also creatures like Marţolea, who teases disrespectful women who decide to work on Tuesdays. In this lecture, I will focus on the strigoi, which can be considered a vampire but also a witch or a ghost with different powers. These strigoi are sometimes revenants who return from the other world for many reasons; also, they can embody people linked to sorcery and witchcraft who use their abilities to obtain all sorts of benefits. With this contribution, I would like to highlight the continuity of these stories on mythical and supernatural figures like the strigoi and the belief in the evil eye. I will present texts recently recorded in Transylvania and interviews made to Romanian immigrants who live in Spain, emphasizing the way the narrators perceive the reality or fictionality of these events. 

Alexandra Chereches, Dora-Plus grantee at the University of Tartu, is a PhD student at the University of Jaén (Spain). Her research focuses on oral narratives and songs of the Romanian immigrants who live in Madrid. She has recorded and examined their life stories, as well as their beliefs and traditions. She has been a Fulbright grantee (2015-2017) at Villanova University (Pennsylvania) and her current work is supported by a scholarship of the Spanish Ministry of Education.

Kõik on oodatud!
Info: eesti ja võrdleva rahvaluule osakond, Liilia Laaneman, liilia.laaneman [ät] ut.ee
 

Eile, 30. oktoobril võttis Tartu Ülikooli senat vastu otsuse autasustada Johan Skytte medaliga Vabariigi Presidenti Kersti Kaljulaidi. Ülikoolisisese kõrgeima tunnustuse, Tartu Ülikooli suure medali saavad ülikooli neli kauaaegset ja laia haardega teadlast. Selgunud on ka Tartu Ülikooli Tänutähe, medali, aumärgi ja teenetemärgi „100 semestrit Tartu Ülikoolis“ saajad.

Johan Skytte medal on autasu riigi- või ühiskonnategelasele, kes on Tartu Ülikooli senati hinnangul aidanud viimastel aastatel silmapaistvalt palju kaasa Tartu Ülikooli ja Eesti kõrghariduse arengule. Autasu pälvis Kersti Kaljulaid, kes aastatel 2012–2016 Tartu Ülikooli nõukogu esimehena toetas ülikooli juhtimis- ja struktuurireformi ning aitas suurendada ülikooli rahvusvahelist tuntust. „Lisaks oleme väga tänulikud selle eest, et presidendina toetas Kersti Kaljulaid teadusleppe allkirjastamist, aidates kindlustada Eesti teaduse ja innovatsiooni arengut,“ märkis Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser.

Alates sellest sügisest tunnustab ülikool oma liikmeid ja teisi ülikooli jaoks olulisi isikuid uut moodi – ülikooli teenetemärkidega, mis moodustavad ühtse kujundusega tervikliku süsteemi. Tartu Ülikooli akadeemilise sekretäri Tõnis Karki sõnul jätkavad uued teenetemärgid ülikooli autasude senist väärikat traditsiooni, ent ühtlasi tähistavad tunnustamisel uue ajajärgu algust. „Teenetemärkide kujundus lähtub rektori ametiketist, mille keskse elemendina kasutatakse ülikooli peahoone portikust. Seda kujutavad visandlikud, omavahel lõikuvad jooned sümboliseerivad ülikooli kui ideede sünni ja edasiliikumise paika,“ kirjeldas Karki. Nii rektori ametiketi kui ka teenetemärkide kujunduse autor on Julia Maria Künnap. Rektor annab teenetemärgid pidulikult üle novembri lõpus, rahvusülikooli aastapäeva eel.

Tartu Ülikooli suure medaliga otsustas senat eriliste teenete eest tunnustada ülikooli nelja liiget. Majandusarvestuse professor Toomas Haldma on olnud Tartu Ülikooli auditikomitee töölerakendaja ja esimene esimees ning on pikka aega juhtinud ja arendanud majandusteaduskonda. Tervishoiukorralduse professor Raul-Allan Kiivet on järjekindlalt ja tulemuslikult panustanud Tartu Ülikooli ning arstiteaduskonna juhtimis- ja struktuurireformi väljatöötamisse ja elluviimisse. Uurija-professor Andres Merits on kujundanud Eesti ühiskonnas teaduspõhiseid hoiakuid, mis on aidanud valida koroonaviiruse leviku tõkestamiseks vajalikke meetmeid, ning psühhomeetria vanemteadur Olev Must on arendanud intelligentsusuuringuid ja töötanud välja ja juurutanud ülikooli akadeemilise testi.

Rektor Toomas Asser tunnustab ülikooliväliseid inimesi, kes on osutanud ülikoolile suuri teeneid, Tartu Ülikooli Tänutähega ning ülikooli liikmeid Tartu Ülikooli medali, aumärgi ja teenetemärgiga „100 semestrit Tartu Ülikoolis“. Kõikide teenetemärgi kavaleride nimed on avaldatud Tartu Ülikooli veebilehel.

Lisateave:
Toomas Asser, Tartu Ülikooli rektor, 516 6849, toomas.asser [ät] ut.ee
Aliis Liin, Tartu Ülikooli õigusnõunik, 509 8623, aliis.liin [ät] ut.ee

Tartu Ülikooli teenetemärkide kavalerid 2020. aastal

Johan Skytte medal

• Kersti Kaljulaid, Eesti Vabariigi president

Tartu Ülikooli suur medal

• Toomas Haldma, majandusarvestuse professor, majandusteaduskond
• Raul-Allan Kiivet, tervishoiukorralduse professor, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
• Andres Merits, uurija-professor, tehnoloogiainstituut
• Olev Must, psühhomeetria vanemteadur, haridusteaduste instituut

Tartu Ülikooli Tänutäht

• Peeter Einola, eesti ühiskonnategelane Kanadas
• Veljo Ipits, AS-i Salvest nõukogu esimees
• Mart Koldits, rahvusülikooli 100. aastapäevale pühendatud valgusmängu „Tartu vaim“ lavastaja
• Tõnis Leht, ETV saatesarja „Rahvusülikooli sajand“ toimetaja
• Jan Palmowski, Euroopa teadusülikoolide võrgustiku The Guild peasekretär
• Andres Tenusaar, rahvusülikooli 100. aastapäevale pühendatud valgusmängu „Tartu vaim“ kunstnik ja animaator
• Pärt Uusberg, rahvusülikooli 100. aastapäevale pühendatud suurvormi segakoorile ja sümfooniorkestrile „… ja tuulelaeval valgusest on aerud…“ autor
• Ardo Ran Varres, rahvusülikooli 100. aastapäevale pühendatud valgusmängu „Tartu vaim“ helilooja

Tartu Ülikooli medal

• Alan Altraja, pulmonoloogia professor, kliinilise meditsiini instituut
• Indrek Aus, otorinolarüngoloogia assistent, kliinilise meditsiini instituut
• Raul Eamets, sotsiaalteaduste valdkonna dekaan, makroökonoomika professor, majandusteaduskond
• Ülo Langel, molekulaarse biotehnoloogia professor, tehnoloogiainstituut
• Martin Noorkõiv, meedia ja kommunikatsiooni doktoriõppe üliõpilane
• Renate Pajusalu, üldkeeleteaduse professor, eesti ja üldkeeleteaduse instituut
• Ando Pehme, kahevõitlusalade didaktika dotsent, sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
• Lehti Pilt, haridustehnoloogia peaspetsialist, õppeosakond
• Bakhtier Rasulov, taimebioloogia vanemteadur, tehnoloogiainstituut
• Jüri Roosaare, emeriitdotsent, loodus- ja täppisteaduste valdkond
• Hannes Tomusk, inimese anatoomia assistent, bio- ja siirdemeditsiini instituut
• Oivi Uibo, lastegastroenteroloogia dotsent, kliinilise meditsiini instituut
• Aune Valk, õppeprorektor
• Heili Varendi, lastehaiguste dotsent, kliinilise meditsiini instituut

Tartu Ülikooli aumärk

• Allan Aksiim, magistriõppekava „Muutuste juhtimine ühiskonnas“ üliõpilane
• Laura Altin, geograafia doktoriõppe üliõpilane
• Reelika Alunurm, majandusteaduse doktoriõppe üliõpilane
• Ene Anijalg, sisehaiguste propedeutika assistent, kliinilise meditsiini instituut
• Jaan Aruväli, vaneminsener, ökoloogia ja maateaduste instituut
• Hendrik Ehrpais, insener, Tartu observatoorium
• Ilona Faustova, molekulaarbioloogia vanemteadur, tehnoloogiainstituut
• Peeter Haavik, majahoidja, kinnisvaraosakond
• Merit Hallap, logopeedia assistent (2019. aastani), haridusteaduste instituut
• Merli Ilves, geograafia magistriõppe 2020. aasta lõpetanu
• Sulev Iva, lõunaeesti keele ja kultuuri lektor, eesti ja üldkeeleteaduse instituut
• Julius Juurmaa, arstiteaduse doktoriõppe üliõpilane, radioloogia arst-resident
• Argo Jõeleht, geoloogia vanemteadur, ökoloogia ja maateaduste instituut
• Priit Jõers, üldise ja mikroobibiokeemia dotsent, molekulaar- ja rakubioloogia instituut
• Peeter Jäme, majahoidja, kinnisvaraosakond
• Allen Kaasik, molekulaarse toksikoloogia professor, farmakoloogia vanemteadur, bio- ja
• siirdemeditsiini instituut
• Karoliina Kalda, näitusevaldkonna spetsialist, muuseum
• Kaire Kallak, sekretär-infospetsialist, grandikeskus
• Maarja Kalma, liikumislabori spetsialist, sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
• Uku Kangur, informaatika magistriõppe üliõpilane
• Juri Karjagin, anestesioloogia ja intensiivravi dotsent, kliinilise meditsiini instituut
• Heili Kasuk, füüsikalise keemia lektor, keemia instituut
• Toivo Kikkas, ajaloo doktoriõppe üliõpilane
• Tatjana Koor, turismimajanduse assistent, Pärnu kolledž
• Tiia Krass, inglise keele algõpetuse õpetaja, haridusteaduste instituut
• Eerik Kurs, kipper-mehaanik, merelaeva Aurelie ja siseveelaeva Emili 007 kapten, Eesti mereinstituut
• Joanna Kurvits, magistriõppekava „Muutuste juhtimine ühiskonnas“ üliõpilane
• Andres Kuusk, teaduslik nõustaja, Tartu observatoorium
• Eha Käige, sekretär, kliinilise meditsiini instituut
• Aitel Käpp, turundus- ja kommunikatsioonijuht, ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
• Meelis Käärik, tõenäosusteooria dotsent, matemaatika ja statistika instituut
• Kalmer Lauk, teadus- ja arendustegevuse analüütik, grandikeskus
• Laurits Leedjärv, vanemteadur, Tartu observatoorium
• Helina Leppik, sekretär, kliinilise meditsiini instituut
• Anneli Lorenz, ettevõtluse assistent, majandusteaduskond
• Maria Murumaa-Mengel, sotsiaalmeedia lektor, ühiskonnateaduste instituut
• Marko Mägi, linnuökoloogia teadur, kommunikatsioonijuht, ökoloogia ja maateaduste instituut
• Reedik Mägi, bioinformaatika juhtivteadur, genoomika instituut
• Anu Noorma, rakendusliku kaugseire juhtivteadur, Tartu observatoorium
• Aime Pahverk, ihtüoloogilise materjali koguja, Eesti mereinstituut
• Jüri Paljak, elektrik-remonditööline, kinnisvaraosakond
• Sirje Pihlap, matemaatika didaktika assistent, matemaatika ja statistika instituut
• Olev Salum, ortopeedilise stomatoloogia lektor, hambaarstiteaduse instituut
• Elo-Hanna Seljamaa, eesti ja võrdleva rahvaluule vanemteadur, kultuuriteaduste instituut
• Esta Sikkal, didaktika ja praktika õpetaja, haridusteaduste instituut
• Margret Sisask, juhiabi, õppekorralduse spetsialist, ökoloogia ja maateaduste instituut
• Anton Solbaja, majahoidja, kinnisvaraosakond
• Mihkel Solvak, tehnoloogiauuringute vanemteadur, Johan Skytte poliitikauuringute instituut
• Allan Zirk, elurikkuse digiarhiivide töörühma peaspetsialist, loodusmuuseum ja botaanikaaed
• Ingrit Zolotov, raamatukogu juhataja, Narva kolledž
• Peep Talving, kirurgiliste haiguste professor, kliinilise meditsiini instituut
• Aile Tamm, materjaliteaduse vanemteadur, füüsika instituut
• Maria Tamm, koordinaator, humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekanaat
• Tarmo Tamm, materjaliteaduse vanemteadur, tehnoloogiainstituut
• Dorel Tamm-Klaos, dekanaadi juhataja, sotsiaalteaduste valdkond
• Peeter Tenjes, vanemteadur, Tartu observatoorium
• Mai Toom, projekti teemajuht (2020. aastani), psühholoogia instituut
• Enda Trubok, eesti keele assistent, Narva kolledž
• Kenneth Tuul, keemik, keemia instituut; spetsialist, füüsika instituut
• Neeme Tõnisson, meditsiinigeneetika vanemteadur, genoomika instituut
• Ilmar Uduste, andmeteaduse magistriõppe üliõpilane
• Aune Unt, teleajakirjanduse õpetaja, ühiskonnateaduste instituut
• Anneli Uusküla, epidemioloogia professor, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
• Sille Vahtra, lastekliiniku metoodik, kliinilise meditsiini instituut
• Marge Vaikjärv, arstiteaduse bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppe 2020. aasta lõpetanu
• Madis Vasser, informaatika doktoriõppe üliõpilane
• Aimar Ventsel, etnoloogia vanemteadur, kultuuriteaduste instituut
• Kerstin Vestel, haridusinnovatsiooni magistriõppe üliõpilane
• Norman Vester, majandusteaduse bakalaureuseõppe üliõpilane
• Marili Vihmann, ettevõtluse ning tehnoloogia juhtimise magistriõppe üliõpilane

Teenetemärk „100 semestrit Tartu Ülikoolis“

• Malle Ernits, raamatukogu
• Toivo Hinrikus, farmaatsia instituut
• Jüri Jegorov, õigusteaduskond
• Kalle Kaarli, matemaatika ja statistika instituut
• Edvitar Leibur, hambaarstiteaduse instituut
• Madis Noppel, füüsika instituut
• Sirje Olmre, rahandusosakond
• Kalju Paju, bio- ja siirdemeditsiini instituut
• Jüri Parik, molekulaar- ja rakubioloogia instituut
• Mare Peedimaa, Johan Skytte poliitikauuringute instituut
• Miia Rannikmäe, ökoloogia ja maateaduse instituut
• Silvia Russak, hambaarstiteaduse instituut
• Maie Ruus, õigusteaduskond
• Mare Saag, hambaarstiteaduse instituut
• Väino Sammelselg, keemia instituut
• Ljudmila Savihhina, bio- ja siirdemeditsiini instituut
• Jüri Sepp, majandusteaduskond
• Juta Sikk, majandusteaduskond
• Vladimir Šor, keemia instituut
• Illi Tarmu, ökoloogia ja maateaduse instituut
• Väino Vaske, psühholoogia instituut
• Eevi Vider, kinnisvaraosakond

Tartu Ülikool kuulutab välja konkursi, et leida maskott, mis esindaks ülikooli visuaalset identiteeti.

22. novembrini on maskotikavandeid oodatud esitama kõik ülikooli töötajad, üliõpilased ja vilistlased. Võidutöö selgub kahe vooru tulemusel: esimeses voorus valib üliõpilaste, vilistlaste ja ülikooli töötajate esindajatest koosnev komisjon välja kolm parimat kavandit ning teises voorus pannakse need kolm avalikule hääletusele. Avalik hääletus, millel võivad osaleda Tartu Ülikooli üliõpilased, vilistlased ja töötajad, toimub detsembris.

Konkursitööd tuleb hiljemalt 22. novembril saata aadressil turundus [ät] ut.ee.

Konkursi võitja saab auhinnaks 1000 eurot. Loe konkursi kohta lähemalt ja vaata tingimusi veebilehelt ut.ee/maskott.

Lisateave: Mariana Tulf, Tartu Ülikooli turundusspetsialist, 737 6271, mariana.tulf [ät] ut.ee

Reedel, 6. novembril peetakse Tartus Rootsi kuninga Gustav Adolfi päeva, et tähistada 388 aasta möödumist Tartu Ülikooli asutamisest. Sel puhul peetakse loenguid, asetatakse lilled mälestusmärkide juurde ja toimub tasuta kontsert.

Gustav II Adolf allkirjastas 1632. aastal Academia Dorpatensise (Academia Gustaviana) asutamisüriku. Selle tähistamisele pühendatud päev algab kell 15 ingliskeelsete loengutega Jakobi 2 õppehoone auditooriumis 114. Esimesena räägib maailma keelte ja kultuuride kolledži ladina keele lektor Kaidi Kriisa Gustav Adolfi pärandist varauusaegses Tartus. „Mõistagi ei  piirdu Gustav Adolfi pärand üksnes Tartu Ülikooliga. Loengul püüamegi saada laiahaardelisema ülevaate tema tähtsusest varauusaegses Tartus,“ lubas Kriisa.

Seejärel peab ettekande Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktor Christer Haglund, kes räägib Rootsi päevast ja soomerootsi traditsioonidest. „Soomerootslastena oleme tõenäoliselt kõige paremini koheldud rahvusvähemus maailmas ning meil on õnn ja vabadus tähistada rootslaste jaoks olulisi tähtpäevi ka Soomes elades,“ ütles Haglund.

Kell 17 asetatakse lilled Tartu Ülikooli esimese kantsleri Johan Skytte monumendi ja Gustav II Adolfi mälestusmärgi juurde.

Kell 18 toimub tasuta kontsert ülikooli aulas, kus esitlusele tulevad Claudio Monteverdi, Henry Purcelli ja Georg Friedrich Händeli aariad ning duetid. Solistid on sopran Maria Valdmaa ja metsosopran Tuuri Dede, keda saadab ansambel Floridante.

Üritust korraldavad Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli skandinavistika osakond, Rootsi Suursaatkond Eestis ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis. Gustav Adolfi päeval osaleb ka Rootsi suursaadik Eestis Mikael Eriksson.

Lisateave:
Madis Kanarbik, Rootsi aukonsul Tartus, 504 6570, madis.kanarbik [ät] norden.ee (eesti, inglise ja rootsi keeles)
Daniel Sävborg, Tartu Ülikooli skandinavistika professor, +46 706 034 235, 737 6250, daniel.savborg [ät] ut.ee (inglise ja rootsi keeles)

Septembri lõpp tõi kauaoodatud uudise, et valitsus on otsustanud suurendada järgmisest aastast riiklike teadusinvesteeringute mahtu 1%-ni SKP-st. Kui algul pidi Eesti teadusleppe kohaselt jõudma 1% tasemeni astmeliselt kolme aasta jooksul, siis nüüd otsustas valitsus majanduskriisi oludes selle sammu ära teha aastaga.

Vaatamata pikale ootamisele on teadlaskonnal põhjust rõõmu tunda ja tunnustada minister Mailis Repsi, et ta on seisnud praeguses keerulises olukorras teaduse eest. Rahastamise ühekordsest suurendamisest olulisem on see, et riik suudaks hoida 1% taset ka järgnevatel aastatel, kui majanduskasv taastub. Nagu aga ütles peaminister Ratas, on 1% nüüd vaiana maha löödud.

Loe edasi Tartu Ülikooli ajakirjast Univeristas Tartuensis. 

Vaata rektor Toomas Asseri videopöördumist seoses koroonaviiruse leviku tõkestamisega UTTV-st ja loe täpsustatud käitumisjuhiseid ülikoolis. 

Sel nädalal avalikustas Vabariigi Valitsus uued koroonaviiruse vastased meetmed. Tuginedes valitsuse juhistele, otsustas ülikooli rektoraat järgmist.

• Ülikool peab tähtsaks auditoorse õppe, eriti aga praktilise õppe ja seminaride jätkumist.
• Sessioonõppes eelistame sügissemestri lõpuni kaugõpet.
• Palume kõigil auditoorses õppetöös osalejatel kanda maski. Maski olemasolu eest vastutab igaüks ise.
• Soovitame vältida tarbetuid kontakte ja rahvarohkeid kogunemisi nii tööpäeva kestel kui ka muul ajal, nt arvukate ja üksuseväliste osalejatega koosolekuid ning kogunemisi õppehoonete koridorides.
• Koostöös Terviseametiga teavitab ülikool oma liikmeid võimalikust lähikontaktist koroonasse nakatunuga telefoni ja e-kirja teel, juhul kui need kontaktandmed on ajakohased.

Alljärgnevalt kordame üle kõige olulisemad soovitused ja nõuanded, kuidas koroonaviiruse leviku tingimustes üksteist hoida.

Koroonaviiruse ennetamine

• Töö- ja õpikeskkonnas tuleb hoida teiste inimestega vahet ja järgida hügieenireegleid, et vähendada viiruse edasikandumise tõenäosust.
• Ka kergete viirushaiguse tunnustega tuleb jääda koju.
• Kui vähegi võimalik, tuleks vältida ühissõidukeid.
• Soovitame vältida pidusid ja suuremaid kokkusaamisi.
• HOIA äpi hoia.me abil saab kiiresti teada võimalikust lähikontaktist koroonasse nakatunuga. Äpi kasutamine on turvaline.

Õppekorraldus

• Ülikool peab tähtsaks auditoorse õppe, eriti aga praktilise õppe ja seminaride jätkumist. Õppetöös osalemiseks tuleb kasutada senisest enam infotehnoloogilisi vahendeid. Kuna haigestumine suureneb, peab olema valmis e-õppe osakaalu kasvuks.
• Kui õppetöö korraldatakse ümber, teavitab õppejõud sellest ainesse registreerunud üliõpilasi ja lisab muudatused ÕIS-i.
• Kui loengus on üle 30 osaleja, tuleb auditooriumis olla hajutatult ja selle täituvus peab olema kuni 50%.
• Kui üliõpilane on haigestunud ega saa õppetöös osaleda, peab olema selge ja teada, millised on puudumise korral aine läbimise nõuded.

Loe ülikooli soovitusi ja nõuandeid koroonaviiruse ennetamiseks:www.ut.ee/koroona
Riiklik koroonaviiruse infotelefon: 1247 (välismaalt helistades +372 600 1247)
Riiklik koroonateabe veebileht:www.kriis.ee
Terviseameti veebileht:www.terviseamet.ee/et

Koroonaviiruse levik nii Eestis kui ka mujal maailmas jätkub ja selle vältimiseks on endiselt parim viis iga inimese vastutustundlik käitumine. Soovime, et õppeaasta mööduks Tartu Ülikoolis võimalikult tavapäraselt. 

Oleme kirja pannud soovitused ja nõuanded selle kohta, kuidas koroonaviiruse leviku tingimustes üksteist hoida. Olulisemad neist on järgmised:  

1. töö- ja õpikeskkonnas tuleb hoida teiste inimestega vahet ja järgida hügieenireegleid, et vähendada viiruse edasikandumise tõenäosust;  
2. palume kõigil auditoorses õppetöös osalejatel kanda maski. Maski olemasolu eest vastutab igaüks ise;
3. väldi tarbetuid kontakte ja rahvarohkeid kogunemisi nii tööpäeva kestel kui ka muul ajal, nt arvukate ja üksuseväliste osalejatega koosolekuid ning kogunemisi õppehoonete koridorides;
4. ka kergete viirushaiguse tunnustega tuleb jääda koju;
5. kasuta hoia.me äppi. HOIA mobiilirakenduse abil saab kiiresti teada võimalikust lähikontaktist COVID-19 nakatunuga ja äpi kasutamine on turvaline;
6. hoia oma kontaktandmed ajakohased, sest ülikool teavitab koostöös Terviseametiga oma liikmeid võimalikust lähikontaktist koroonasse nakatunuga telefoni ja e-kirja teel; 
7. suure koroonaohuga riikidest naastes tuleb pidada kinni Välisministeeriumi kehtestatud liikumispiirangutest. 
    

Õppekorraldus

1. Ülikool peab tähtsaks auditoorse õppe, eriti aga praktilise õppe ja seminaride jätkumist. Õppetöös osalemiseks tuleb kasutada senisest enam infotehnoloogilisi vahendeid. Kuna haigestumine suureneb, peab olema valmis e-õppe osakaalu kasvuks.
2. Sessioonõppes eelistame sügissemestri lõpuni kaugõpet.
3. Kui õppetöö korraldatakse ümber, teavitab õppejõud sellest ainesse registreerunud üliõpilasi ja lisab muudatused ÕIS-i.
4. Kui loengus on üle 30 osaleja, tuleb auditooriumis olla hajutatud, nii et selle täituvus on kuni 50%.
5. Palume kõigil auditoorses õppetöös osalejatel kanda maski.
6. Oluline on mõista, et haigustunnustega ei tohi õppetööle tulla. Samuti peab olema selge ja teada, millised on puudumise korral aine läbimise nõuded.
7. Täpsemaid juhiseid õppetöö korraldamiseks COVID-19 tingimustes saab lugeda ülikooli siseveebist.
    

Töökorraldus

1. Juhid ja töötajad leiavad koostöös lahendused, mille puhul arvestatakse nii ülikooli kui ka töötaja huve ja tagatakse kõigile turvaline töökeskkond.
2. Läbi tuleb mõelda, kas ja kuidas on eri ametikohtadel võimalik korraldada kodukontoritööd.
3. Kaugtööd tegevatele inimestele tuleb luua võimalus osaleda koosolekutel elektrooniliselt.
4. Vajaduse korral tuleb klientide ja üksuseväliste isikutega kokkupuutumist eeldavate tööde jaoks luua eraldi turvalised töökohad.
5. Eelistada tuleks paberivaba asjaajamist ja edastada dokumendid elektrooniliste kanalite kaudu.
6. Täpsemaid juhiseid töö korraldamiseks COVID-19 tingimustes saab lugeda ülikooli siseveebist.

Avalike ürituste korraldamine

Juhendmaterjal ülikooli töötajatele, kes korraldavad konverentse või muid avalikke üritusi siseruumides. Arvestades praegust epidemioloogilist situatsiooni Eestis, tuleks üritust hakata aegsasti hoolikalt planeerima ja teha kindlaks sellega seotud riskid.

1. Siseruumides toimuvatel üritustel võib olla kuni 750 külalist. Sealjuures on kohustus inimesi hajutada ja järgida ruumi 50% täituvuse nõuet. Sellest nõudest on vabastatud üritused, mis toimuvad statsionaarsete istekohtadega ruumides.
2. Nakkusohu vähendamiseks tuleb külastajatele tagada hajutatus sisse- ja väljapääsude juures, tualettides ning teistes kohtades, kus neid võib tihedalt koguneda.
3. Kui osalejate seas on välisriikidest tulnuid, tuleb järgida eneseisolatsiooni nõudeid.
4. Korraldaja peab kodulehel või e-kirjaga osalejatele teada andma üritusel osalemise reeglid (nt maski kandmine). Kindlasti peab ta teavitama osalejaid, et üritusele ei ole lubatud need, kes on viimase 14 päeva jooksul haigestunud COVID-19-sse, olnud kontaktis koroonahaigega või kellel on respiratoorse nakkushaiguse sümptomid (näiteks palavik, kuiv köha, hingamisraskused).
5. Osalejate kontaktandmed tuleb kirja panna. Selleks võib korraldada konverentsi eelregistreerimisega või registreerida osalejad kohapeal ruutkoodi (QR-koodi) abil.
6. Korraldaja peab tagama osalejatele käte desinfitseerimise võimalused. Desinfitseerimisvahendid tuleb asetada osalejate liikumisteedele nähtavasse kohta. Kindlasti peaksid need olema toitlustuskoha juures. Võimaluse korral tuleb kasutada alkoholipõhist desinfitseerimisvahendit.
7. Konverentsi kohvipausid ja toitlustamine tuleb korraldada ohutul viisil. Näiteks võib toitu pakkuda eraldi pakitud portsjonitena või hajutada inimesed mitme toidujagamiskoha vahel.
8. Läbi tuleb mõelda, kuidas lahendada mikrofoni kasutamine, kui konverentsil esitatakse küsimusi saalist ja mikrofon liigub käest kätte.
9. Loe ka riiklikke juhiseid avalike ürituste korraldamiseks.
    

Reisimine

Kui olete käinud reisil, jälgige kindlasti Välisministeeriumi kodulehel olevat teavet riikide ja liikumispiirangute kohta Eestisse saabujatele. Kuna epidemioloogiline olukord muutub kiiresti, tasub välisreisi planeerides arvestada võimalusega, et Eestisse tagasi jõudes tuleb järgida liikumispiiranguid.

Võimalik nakatumine

1. Nakatumiskahtluse korral tuleb helistada nõu saamiseks oma perearstile või perearsti nõuandeliinile 1220. Perearsti juurde kohale minekut tuleb vältida. 
2. Testitulemusi oodates või positiivse tulemuse korral tuleb nakkushaiguse edasise leviku tõkestamiseks püsida kodus.
3. Teave COVID19-ga nakatumise kohta kuulub eriliigiliste isikuandmete hulka, mida ei ole lubatud edastada, kui nakatunu sellega ei nõustu. Julgustame töötajaid ja üliõpilasi siiski ülikoolile teada andma, kui nad osutuvad viirusekandjaks või on viirusekandja lähikontaktsed. Teabe kiire jagamine aitab meil tõkestada ülikoolis võimalikku viiruse levikut ja vähendada teadmatusest tulenevat segadust.

• Kui koroonaviirusesse nakatub või lähikontaktseks osutub töötaja, soovitame tal tungivalt teavitada oma vahetut töökorraldajat. Vahetu töökorraldaja edastab teabe akadeemilisele sekretärile Tõnis Karkile, kes on ülikoolis Terviseameti kontaktisik.
• Kui koroonaviirusesse nakatub või lähikontaktseks osutub üliõpilane, soovitame tal tungivalt teavitada oma õppekorraldusspetsialisti või programmijuhti, kes edastavad teabe akadeemilisele sekretärile.
• Seejärel otsustavad akadeemiline sekretär, valdkond ja Terviseamet ühiselt, millised abinõud on vaja õppetöös ning õppe- ja tööruumides tarvitusele võtta.

Terminid

• Viirusekandja on inimene, kelle viiruseproov on positiivne. Diagnoosi saamisest kuni terveks tunnistamiseni ei tohi ta elukohast lahkuda. 
• Viirusekandja lähikontaktne on inimene, kes on viibinud viirusekandjaga ühes ruumis vähemalt 15 minutit ja vähem kui kahe meetri kaugusel. Lähikontaktne peab viibima 14 päeva eneseisolatsioonis, isegi kui tal ei ole ühtegi haigustunnust. Lähikontaktseid selgitab välja ja teavitab Terviseamet.

Kontaktid

Tõnis Karki, Tartu Ülikooli akadeemiline sekretär, Terviseameti Tartu Ülikooli kontaktisik, 529 7917, tonis.karki [ät] ut.ee 
Peeter Liik, Tartu Ülikooli turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja), 5554 8206, tonis.karki [ät] ut.ee

Riiklik koroonaviiruse infotelefon 1247 (välismaalt helistades +372 600 1247)

Riiklik koroonateabe veebileht www.kriis.ee
Terviseameti veebileht www.terviseamet.ee 

22. novembrini kestab võistlus, mille eesmärk on leida Tartu Ülikoolile maskott, kes kannaks endas alma mater’i põhiväärtusi. Võistlusel võivad osaleda kõik ülikooli töötajad, üliõpilased ja vilistlased. Maskotiprojekti juht, ülikooli turundusspetsialist Mariana Tulf selgitab, mis on maskoti mõte.

Milleks on Tartu Ülikoolil tarvis maskotti?

Maskotist saab ülikooli sümboolika osa ja see hakkab kandma ülikooli sõnumeid. Soovime, et see aitaks suurendada ülikooli liikmeskonna ühtekuuluvustunnet ning toetaks ülikooli eesmärkide elluviimist, muu hulgas aidates populariseerida haridust ja teadust. Maskotivõistlus on tekitanud ülikooliperes suurt huvi ja praeguseks on kuus suurepärast kavandit juba laekunud.

Mis sai eelmise maskotivõistluse võitnud kavandist?

2013. aastal korraldati tõepoolest maskotikonkurss, mille võitis hääletusel kavand „Sammas Paul“. Kahjuks selgus hiljem, et hääletus ei olnud aus ega läbipaistev ja selle tulemus tühistati. Seega Tartu Ülikoolil praegu maskotti pole.

Aga mis on saanud kollasest koerast Villemist?

Kollane koer Villem on Tartu tudengipäevade maskott ja esindab kõiki Tartu üliõpilasi. Teda seostatakse sageli ekslikult Tartu Ülikooliga. Villem jääb tudengipäevade maskotiks ja ta ei saa esindada üritustel üksnes Tartu Ülikooli ega kanda selle sõnumeid.

Kas on analüüsitud, miks eelmised katsed ülikooli maskotti leida ebaõnnestusid? Miks praegune võistlus peaks paremini minema?

Jah, oleme analüüsinud, miks ei ole varem õnnestunud maskotti leida. Esimene arutelu maskoti vajaduse üle oli 2005. aastal, kuid toona vaibus see kiiresti, sest leiti, et tudengipäevade maskoti Villemiga konkureerivat tegelast pole vaja. Teist korda tõusis see idee päevakorrale 2013. aastal, kuid nagu mainitud, konkursi tulemused tühistati.
Seekord oleme võistluse korraldanud teisiti. Maskotti valitakse kahes voorus. Kokku on kutsutud võistlustööde hindamise komisjon, kuhu kuuluvad ülikooli vilistlaste, töötajate ja üliõpilaste esindajad. Komisjon valib esimeses voorus välja kuni kolm kavandit, mis peavad olema kooskõlas ülikooli visiooniga ja sobima edasiarendamiseks. Need kavandid lähevad avalikku hääletusvooru, kus on osalema oodatud ainult Tartu Ülikooli üliõpilased, vilistlased ja töötajad. Kõik hääled kontrollitakse üle ja iga inimene saab hääletada vaid ühe korra. Usume, et sel korral võistlus õnnestub ning kaks vooru tagavad hääletuse turvalisuse ja läbipaistvuse.

Kus hakatakse maskotti kasutama?

Maskott hakkab ülikooli liikmeskonda esindama mitmesugustel üritustel: lahtiste uste päeval, vilistlaste kokkutulekul, spordipäevadel, rektori karika golfivõistlusel jne. Maskoti abil soovitakse aga ka üldiselt suurendada ülikooli liikmeskonna ühtekuuluvustunnet. Kujundlikult öeldes saab maskotist ülikoolipere liige.

Kelle poole pean pöörduma, kui sooviksin uut maskotti oma korraldatavale üritusele? Kas pean leidma ise inimese, kes tuleb maskotti kehastama?

Maskoti kasutamist hakkab korraldama vabatahtlikest koosnev meeskond. Vabatahtlikuks saavad kandideerida meie enda üliõpilased. Seega võib iga üliõpilane proovida, mis tunne on maskoti sees olla. Vabatahtlikke hakkab juhtima üliõpilasest projektijuht.

Kes maskotiprojekti eest vastutab?

Projekti eest vastutab ülikooli turundustalitus. Maskoti kasutamist hakkab kavandama ja korraldama eelmainitud projektijuht.

Võistlustöid oodatakse 22. novembrini ja avalik hääletus toimub detsembris. Võitja saab auhinnaks 1000 eurot. Loe võistluse kohta lähemalt ja vaata tingimusi ülikooli veebilehelt ut.ee/maskott.

Lisateave: Mariana Tulf, Tartu Ülikooli turundusspetsialist, 737 6271, mariana.tulf [ät] ut.ee

Dr Patrick Laviolette (Arhimedese külalisteadur Tartu ülikooli etnoloogia osakonnas ja "Anthropological Journal of European Cultures" kaastoimetaja) peab loengu The Hitchhiker's Guide to the Uncanny 25. novembril kell 16.15 (Ülikooli 16-212).

It has been 42 years since the publication of the first book in Douglas Adams' classic HHG2tG 'trilogy'. Yet in academic circles, hitching lifts from real vehicles has been largely under-studied. Nonetheless, there have been four books in as many years to explore the topic. Two of these, however, have been historical overviews from North America (Mahood 2018; Reid 2020). Another is a personal account of thumbing rides around Europe in order to visit as many countries in as short a time as possible (Ipavec 2020). As a result, my own monograph on this activity, Hitchhiking: Cultural Inroads is the first contemporary account within the social sciences to holistically examine the meaning of hitchhiking in Europe at the turn of the 20th and 21st centuries. Based upon a chapter from this volume, this presentation addresses some of the haunted hermeneutics of ghost narratives within hitchhiking myth and folklore. By examining a range of ethnographic and pop-culture examples from around Europe (but mainly the UK), it considers a number of poetic, political, filmic and literary themes related to the alternative modalities of experience involved in the phenomenon also known as auto-stop.

Kõik on oodatud!
Info: eesti ja võrdleva rahvaluule osakond, Liilia Laaneman, liilia.laaneman [ät] ut.ee
 

Ülikool on siiani pooldanud auditoorse õppe eelistamist e-õppele. Et aga koroonasse nakatumine on sagenenud, otsustas ülikooli rektoraat tänasel koosolekul, et kõigi tervise kaitsmise nimel on mõistlik korraldada õppetöö kiiresti ümber kõikjal, kus see on võimalik.

See tähendab, et kõik loengud ja võimaluse korral ka seminarid toimuvad veebi teel. Praktikumid, eksamid ja arvestused võivad olla ka edaspidi õpperuumides, kuid kindlasti tuleb seal kanda maski ja ennast registreerida. Otsuse konkreetse õppetöö vormi kohta teevad õppejõud, kes teavitavad sellest üliõpilasi.

Juhime tähelepanu, et alates tänasest, s.o 24. novembrist on maski kandmine kõikjal avalikes siseruumides ja ühissõidukites kohustuslik. Maski tuleb kanda kõigis ülikooli õppehoonetes nii koridoris kui ka auditooriumis viibides. Palume ära jätta kõik seltskondlikud ja meelelahutuslikud üritused ning kogu hobitegevuse (näiteks kooriproovid) ülikooli ruumides.

Ülikooli aastapäeva aktus ja tõrvikurongkäik 1. detsembril jäävad ära. Doktoridiplomite üleandmiseks korraldatakse eraldi pidulik üritus 2021. aasta kevadel.

Lisateave: Aune Valk, Tartu Ülikooli õppeprorektor, 526 7930, aune.valk [ät] ut.ee

26. ja 27. novembril korraldab Tartu Ülikool veebikonverentsi „Arukas kohanemine koroonaviirusega“, kus enam kui 50 teadlast kõigist ülikooli teadusvaldkondadest annavad ülevaate sellest, mida on aasta jooksul viiruse kohta teada saadud. Teadlaste kõrval astuvad konverentsil üles poliitikakujundajad, otsustajad ja eksperdid väljastpoolt Tartu Ülikooli, et mõtestada ühiskonna ootusi koroonaviirusega kohanemisel.

Koroonapandeemia on teinud ilmselgeks, kui tähtis on teadlaste pakutav tõenduspõhine tugi otsustajatele, kes peavad lahendama ootamatuid ühiskondlikke kriise ja ületama nendega seotud kitsaskohti.

„Pandeemia ohjeldamine nõuab otsustajatelt kiiret tegutsemist. Eesti kogemus on näidanud, et poliitikakujundajad oskavad seejuures tõenduspõhist infot hinnata ning teadlased on valmis seda neile kiiresti pakkuma,“ rääkis konverentsi peakorraldaja, Tartu Ülikooli rahvatervishoiu teadur Mikk Jürisson.

Tartu Ülikooli teadlased töötavad selle nimel, et aidata varakult avastada viirusekoldeid ja hinnata viiruse levikut, nii et inimeste igapäevaelu piiravaid meetmeid poleks tarvis liialt palju. Samuti aitavad teadlased hinnata nende meetmete mõju majandusele, erinevatele sotsiaalsetele rühmadele, inimeste vaimsele tervisele ning tervikuna ühiskonnale ja kultuurile.

Konverentsi teemadering ulatub koroonaviiruse seirest ja haigete ravist epideemia sotsiaal-majandusliku mõju vähendamise ja inimeste igapäevase toimetuleku viisideni. Arutletakse suurandmete ja geeniinfo tähtsuse üle viiruse leviku ohjeldamisel, tutvustatakse uuenduslikke lahendusi, mis aitavad elada koos koroonaviirusega, ning püütakse hinnata epideemia edasist kulgu.

Koroonakriisi käigus avalikkusele juba hästi tuttavaks saanud teadlaste Irja Lutsari, Andres Meritsa, Ruth Kalda, Heikki Junnineni, Krista Fischeri ja Raul Eametsa kõrval astub konverentsil üles rohkem kui 50 teadlast kõigist ülikooli teadusvaldkondadest.

Ühiskonna ootusi ja otsustajate ees seisvaid ülesandeid koroonaviirusega kohanemisel mõtestavad president Kersti Kaljulaid, president Toomas Hendrik Ilves, sotsiaalminister Tanel Kiik, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Siim Sikkut ning Terviseameti meditsiinistaabi juht Arkadi Popov.

Konverentsi teemade ja ettekannete tutvustused on veebilehel koroonakonverents.ut.ee.

Konverents on tasuta ning seda saab jälgida konverentsi veebilehel ja Worksupi keskkonnas.

Arvestades koroonaviiruse levikut, toimub konverents ainult veebis. Korraldajad paluvad kõigil registreerunutel, kes kavatsesid kuulata ettekandeid aulas, jälgida ülekannet konverentsi veebilehel või Worksupi keskkonnas.

Lisateave: Mikk Jürisson, konverentsi peakorraldaja, Tartu Ülikooli rahvatervishoiu teadur, 516 1315, mikk.jurisson [ät] ut.ee

Esmaspäeval, 14. detsembril 2020 kell 14.15 kaitseb Liivo Niglas kultuuriteaduste instituudi nõukogu ees doktoriväitekirja „Videokaameraga Siberis: vaatlev dokumentaalfilm kui audiovisuaalne etnograafia“ filosoofiadoktori kraadi saamiseks etnoloogia alal.

Kaitsmiskoht: videosilla vahendusel [link lisatakse].

Juhendaja:
professor Art Leete, Tartu Ülikool

Oponendid:
dr Pille Runnel, Eesti Rahva Muuseum
dr Toomas Gross, Helsingi Ülikool

Kokkuvõte
Väitekirja eesmärk on analüüsida vaatleva dokumentaalfilmi võimalusi etnograafilise uurimistöö läbiviimisel ja tulemuste esitamisel. Väitekiri koosneb sissejuhatavast osast, milles käsitletakse vaatleva filmi epistemoloogilis-metodoloogilist iseloomu ning neljast artiklist, milles avatakse kolme Siberis tehtud dokumentaalfilmi konteksti. Vaatleva filmi tegemine on eetilis-esteetiline uurimisviis, mis eelistab pikki kaadreid, väldib lavastamist ja intervjueerimist ning kasutab ära filmimeediumile omast narratiivsust ja performatiivsust. Vaatleva etnograafilise dokumentaalfilmi autor, kes on tavaliselt nii filmi režissöör-operaator kui ka monteerija, ei jälgi inimeste elusid distantsilt, vaid osaleb kaameraga aktiivselt sündmustes. Tema eesmärgiks on kaameratöö ja montaaži abil näidata oma arusaama filmitavate kogemustest, jäädes samas avatuks vaataja tõlgendustele.

Vaatlev filmitegemine pakub mitmete teemade käsitlemisel tekstikesksele antropoloogiale olulist täiendust. See sobib erinevate inimkogemuse aspektide analüüsimiseks ja edasiandmiseks ning pakub häid võimalusi mitmete fenomenoloogilise antropoloogia uurimisteemade käsitlemisel. Film on sobiv vahend keha – selle fenomenoloogilise antropoloogia peamise analüüsi objekti ja vahendi – rakendamiseks etnograafilises uurimistöös. Sarnaselt fenomenoloogilise antropoloogia pooldajatega, usuvad ka vaatlevas stiilis töötavad filmitegijad, et keha on platvorm, millest lähtub maailma kogemine: just kehalise kogemuse jagamise kaudu on nii filmitegija/uurija kui ka publik võimeline mõistma kultuurilist Teist. Eriti suur potentsiaal on etnograafilise filmil selliste inimliku kogemuse aspektide analüüsimisel, nagu aistingud, emotsioonid, suhestumine materiaalse ja esteetilise keskkonnaga ning üksikisiku agentsus, mida on üksnes kirjaliku teksti vahendusel keeruline uurida ja representeerida. Vaatlev etnograafiline dokumentaalfilm on hübriidne vorm, mis seisab väljakutsuvalt antropoloogia ja filmikunsti piiril, ärgitades uurijat-filmitegijat ära kasutama nende kahe erineva uurimisviisi parimaid omadusi.

URL: http://hdl.handle.net/10062/70318

Kuulajad on lahkesti oodatud katsmisülekandega liituma! [link lisatakse]

Kontakt: koordinaator hille.roots [ät] ut.ee (subject: Liivo%20Niglase%20kaitsmine) (Hille Roots), 737 5223.

Novembrikuus Tartu Ülikoolis välja kuulutatud maskotivõistlusele laekus 97 kavandit, mis kõik olid väga omapärased ja erilised. Maskotina kujutati nii loomi, linde kui ka ajaloolisi isikuid. Nüüd on maskotivõistlus jõudnud avalikku hääletusvooru ja igal ülikoolipere liikmel on võimalus valida oma lemmik.

Hindamiskomisjon on 97 kavandi seast välja valinud kolm ning 7.–16. detsembrini saavad Tartu Ülikooli üliõpilased, töötajad ja vilistlased valida ülikooli veebilehel oma lemmiku.

„Rõõm oli näha, et huvi maskotivõistluse vastu oli suur. Hindamiskomisjonil oli ülimalt keeruline kolme tööd välja valida, sest suurepärase teostusega kavandeid oli väga palju,“ ütles maskotiprojekti eestvedaja, Tartu Ülikooli turundusspetsialist Mariana Tulf.

Komisjoni kuulusid arendusprorektor Erik Puura, vilistlasest ettevõtja Tiit Pruuli, teatrikunsti visuaaltehnoloogia õppekava programmijuht Eve Komissarov, üliõpilaskonna aseesimees Trine Tamm ja ülikooli turundusspetsialist Mariana Tulf. Komisjon võttis arvesse ka semiootik Alexandra Milyakina ja ajaloolane Tiit Rosenbergi eksperdiarvamust.

Kavandeid valides pidas komisjon silmas, et tulevane maskott oleks kõiki ülikooli liikmeid kaasav ja arvestav. Finaali jõudsid Markus Tamme kavand „Öökull“, Hanna Marii Ilvese kavand „Rebane“ ja Lennart Rikki kavand „Tiksu“.

Kõik Tartu Ülikooli üliõpilased, töötajad ja vilistlased on oodatud hääletama oma lemmikkavandi poolt veebilehel ut.ee/et/maskott/hääletamine. Hääletada saab 16. detsembrini.

Lisateave: Mariana Tulf, Tartu Ülikooli turundusspetsialist, 737 6271, mariana.tulf [ät] ut.ee

Vabariigi Valitsus otsustas tänasel istungil, et alates 14. detsembrist on suletud kõik õppeasutused, sealhulgas ülikoolid. Seetõttu otsustas ülikooli juhtkond, et Tartu Ülikoolis ei toimu auditoorset õpet vähemalt kuni kevadsemestri alguseni.

Eksamisessioon ja kontrolltööd toimuvad veebi teel. Kui eksameid ei ole võimalik planeeritud ajal korraldada, teavitab õppejõud üliõpilasi muutunud eksamiaegadest ÕIS-i kaudu.

Täpsemad juhised õppekorralduse kohta saadab juhtkond siis, kui valitsus on oma tänase otsuse ametlikult vormistanud.

Pärast Vabariigi Valitsuse korraldusega tutvumist   ning rektoraadi arutelu erandlike õppeolukordade üle, mille puhul kaugõppe rakendamine on väga keeruline, täpsustame kolmapäeval saadetud teadet. Suunised kehtivad kuni kevadsemestri alguseni.

• Praktikume võib detsembris teha väikestes rühmades, kui see on vältimatult vajalik. Pole aga kindel, kas neid ka jaanuaris teha saab. Soovime vältida olukorda, kus üle Eesti koju suundunud tudengid peavad mitu korda Tartusse sõitma.  
• Kui vähegi võimalik, tehakse eksamid ja arvestused veebis. Põhjendatud erandite puhul on lubatud teha eksamit auditooriumis. Õppejõud kooskõlastab sel juhul programmijuhiga ettepaneku teha eksam või arvestus auditoorselt. Lõpliku otsuse teeb õppeprodekaan.
• Õppejõud püüavad eksamite ja arvestuste aegu mitte muuta. Kui eksami või arvestuse tegemiseks veebis tuleb selle toimumisaega siiski edasi lükata (kõige kauem kuni kevadsemestri alguseni), ei tohi seda teha hiljem kui viis päeva enne eksami toimumist.
• Õppejõud võib aine hindamismeetodeid ja -kriteeriume muuta vaid siis, kui aines pole veel ühtegi eksamit või arvestust toimunud.  Õppeaine vastutav õppejõud kooskõlastab need muudatused programmijuhiga. Kui osa tudengeid on teinud eksami  või arvestuse juba  auditooriumis, võib teine osa tudengeid teha sama eksamit või arvestust veebis.
• Kõigist muudatustest teavitatakse üliõpilasi kohe ja muudatused on nähtavad ÕIS-is.
• Füüsilisel kogunemisel järgitakse väga rangelt hajutamisreeglit ja maski tuleb kanda nii praktika, eksami ja arvestuse ajal kui ka hoonesse tulles ja sealt lahkudes.
• Sarnaselt tasemeõppega ei korraldata ka täiendusõppes kuni kevadsemestri alguseni auditoorset õppetööd.

Lisateave: Aune Valk, Tartu Ülikooli õppeprorektor, 526 7930, aune.valk [ät] ut.ee